Valitsuse 21.5.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Oluline muudatus on see, et seaduses sätestatakse sõnaselgelt MTA õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust. Samal ajal täpsustatakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu.

MTA õiguste laiendamise kõrval lisatakse seadusesse ka täiendav põhjendamiskohustus. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.

Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu toob seaduse tasandile ka andmete säilitamise tähtajad, et inimesel oleks selgem arusaam, kui kaua ja millises ulatuses tema andmeid töödeldakse. Seniseid säilitamistähtaegu lühendatakse, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RAB-i õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RAB-i järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

2. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on anda konkurentsiametile (KA) selged õiguslikud alused koostööks Euroopa Komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel. Kuigi mõlemad määrused Eestis juba kehtivad, täpsustab eelnõu konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku.

Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi abi. Eelnõuga sätestatakse, et KA võib osutuda komisjonile abi EL määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab KA kaasata politsei ametiabi korras, kui määruse alusel viidava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi. Digiturgude määruse puhul luuakse KA jaoks lisaks volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.

Mõlemad EL määrused puudutavad väga suuri ettevõtjaid. Digiturgude määrus puudutab eelkõige internetis nn pääsuvalitsejaid, kes osutavad platvormiteenuseid, näiteks Alphabet, Amazon, Booking; välisriigi subsiidiumide määrus puudutab suuri ettevõtjaid, kelle käive ulatub 500 miljoni euroni ja üle. Eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale on väike.

3. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud. Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks.

Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul. Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist.

Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral. Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist.

Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama.

4. Kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks EL kindlustusdirektiivi (ülevõtmistähtaeg 29. jaanuar 2027). Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ja muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Seaduseelnõu üheks eesmärgiks on lihtsustada nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea väike ja mittekeerukas kindlustusandja koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume, tema riske ja maksevõimet hakatakse hindama mitte iga-aastaselt, vaid iga kahe aasta järel, samuti ei pea ta hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga pikendatakse kõikide kindlustusandjate järelevalveliste ja avalike aruannete esitamise ja avalikustamise tähtaegasid. Näiteks tuleb avalik aruanne avalikustada 18 nädala jooksul pärast majandusaasta lõppu (14 nädala asemel). Kvantitatiivne järelevalveline aruanne tuleb järelevalvele esitada 16 nädala jooksul pärast majandusaasta lõppu (14 nädala asemel). Lisaks ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et toetada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ning vähendada turukõikumiste põhjendamatut mõju kindlustusandjate finantsseisule. Näiteks muudetakse pikaajaliste omakapitaliinvesteeringute kapitalinõude arvutamisel 22% riskiteguri kasutamise tingimusi paindlikumaks. See võimaldab kindlustusandjatel kasutada 22% riskitegurit suurema hulga aktsiainvesteeringute puhul, vähendades kapitalinõudeid ja soodustades pikaajalist investeerimist.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimise ja järelevalve raamistikku, sealhulgas likviidsus- ja makromajanduskeskkonnast tulenevate riskide käsitlemist, ning pööratakse rohkem tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskide arvestamisele kindlustussektoris. Näiteks on kindlustusandja kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad teda oluliselt. Lisaks peab kindlustusandja koostama selge tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske nii lähiaastatel kui ka pikema aja jooksul.

Kindlustusandja peab kehtestama ka sisemised reeglid, mis aitavad muuta juhtorgani koosseisu mitmekesisemaks ja saavutada paremat soolist tasakaalu. Piiriüleses kindlustusjärelevalves keskendutakse veelgi rohkem selliste kindlustusandjate järelevalvele, kelle tegevus teises lepinguriigis on oluline (piiriülese tegevuse maht 15 miljonit eurot teises lepinguriigis või teise lepinguriigi järelevalveasutuse arvates on kindlustusandja tegevus tema riigis oluline).

Kriisilahenduse regulatsioon on kindlustusvaldkonnas uus. Ennetusmeetmete eesmärk on taastada kindlustusandja finantsseisund varajase sekkumise kaudu enne tõsiste probleemide tekkimist. Kriisilahenduse eesmärk on kaitsta kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust ning vältida riigi raha kasutamist, algatades raskustes kindlustusandja suhtes kriisilahenduse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja sekkumine on avalikes huvides vajalik. Kriisilahendus võib osutuda vajalikuks, kui kindlustusandja teenused ja tegevused on kriitilised koos märkimisväärse kliendibaasiga ning realistlik on portfelli üleandmine uuele kindlustusandjale või sildkindlustusandjale (misjärel alles jäänud kindlustusandja likvideeritakse). Keskseks põhimõtteks on, et keegi ei tohiks kriisilahenduse tulemusel kanda suuremat kahju, kui ta kannaks kindlustusandja pankroti korral.

5. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõus on antud suund Eesti järk-järguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Seaduse eesmärk tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole. Seadus toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustades innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel. Kokkuvõttes aitab seadus kaasa majanduse pikaajalisele stabiilsusele, strateegilisele iseseisvusele ja inimeste heaolu kasvule.

Seaduse väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sh riigikaitselisi. Eelnõukohase seadusega defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist.

6. Arvamuse andmine metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE) kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägo, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova.

Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et metsade säästlik majandamine peaks põhinema puistu tegelikul seisundil, mitte jäigalt kõrgendatud vanusepiiridel. Raie vanuse tõstmine võib takistada raiet olukorras, kus puistu seisund hakkab enne vanusepiiri halvenema. Diameetripõhise lageraie kaotamine lükkab raiet liiga kaua edasi. Muudatused piiraksid metsaomanike võimalusi teha paindlikke ja majanduslikult põhjendatud majandamisotsuseid.

7. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2026. a määruse nr 26 "Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastmete omistamise tingimused" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmise eesmärk on laiendada õpetajate ühtset karjäärimudelit ka kutseõppeasutustes töötavatele kutseõpetajatele ja teha vajalikud täpsustused, mis arvestavad kutseõppe eripära. Muudatusega luuakse ühtne regulatsioon üldhariduse õpetajate, kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajate ja kutseõpetajate karjääriastmete kohta. Eesmärk on toetada õpetajate professionaalset arengut, tagada läbipaistev karjäärimudel ning tugevdada seost kutsesüsteemi ja tasustamise vahel kogu haridussüsteemis.

8. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 "Strateegiliste kaupade nimekiri" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Välisministeeriumi ettepanekul ajakohastab valitsus strateegiliste kaupade nimekirja ning võtab Eesti õiguses terviktekstina üle Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2026/325 kehtestatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja. Muudatuse eesmärk on tagada Eesti õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusaktidega ning ühtlustada kaitseotstarbeliste kaupade kontrolli Euroopa Liidus. Direktiiviga ajakohastatakse muu hulgas kaitsevaldkonnas kasutatavate kaupade, tehnoloogiate ja komponentide loetelu, mille suhtes kohaldatakse ekspordi, impordi ja vahendamise kontrolli nõudeid. Euroopa Liidu liikmesriikidel, sealhulgas Eestil, on kohustus võtta direktiivi rakendamiseks vajalikud õigusaktid vastu hiljemalt 31. maiks 2026.

Lisaks ajakohastatakse Eesti sõjaliste kaupade nimekirja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogus 23. veebruaril 2026 vastu võetud ajakohastatud sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirjaga (C/2026/1640). Ühine sõjaliste kaupade nimekiri on Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks alusdokument sõjaliste kaupade ekspordi kontrolli rakendamisel ning selle regulaarse ajakohastamise eesmärk on arvestada tehnoloogia arengut, muutunud julgeolekukeskkonda ning rahvusvahelisi relvastuskontrolli kohustusi. Eestis tehtavad muudatused aitavad tagada, et sõjaliste kaupade käitlemise ja ekspordi kontrolli tingimused vastavad Euroopa Liidus kokkulepitud standarditele ning toetavad rahvusvahelise julgeoleku ja sanktsioonirežiimide tõhusat rakendamist.

9. Eesti kodaniku Ameerika Ühendriikidele väljaandmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 452 lõike 1 alusel ning kooskõlas 8. veebruaril 2006. a Tallinnas allakirjutatud ja 7. aprillil 2009. a jõustunud "Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepinguga".

10. Eesti kodaniku Ameerika Ühendriikidele väljaandmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 452 lõike 1 alusel ning kooskõlas 8. veebruaril 2006. a Tallinnas allakirjutatud ja 7. aprillil 2009. a jõustunud "Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepinguga".

11. Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasutada andmiseks tähtajaga üle 10 aasta (Võru linnas Mooni tn 2 kinnisasi)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda Võru linnas asuv Mooni tn 2 kinnisasi (pindala 8431 m²; ärimaa 100%) avaliku enampakkumise korras hoonestusõiguse seadmise teel kasutusse 50 aastaks.

Enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping, mille alusel rajatakse kinnisasjale, mis on hetkel riigi maareservis säilitatav perspektiivne ettevõtlusala, ärimaa sihtotstarbele vastavad ehitised.

12. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja teenistusest vabastamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister teeb ettepaneku vabastada teenistusest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juhataja.

Ohutusjuurdluse keskus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus, mis korraldab Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust.

13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja asendaja nimetamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister teeb ettepaneku nimetada ametisse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juhataja asendaja.

Ohutusjuurdluse keskus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus, mis korraldab Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust.

14. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt eraldiseisvate poolte Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt eraldiseisvate poolte Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama.

15. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

16. Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 versioon 4.0 kinnitamine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõuga kinnitatakse Sisejulgeolekufondi (ISF) praeguse rakenduskava muudatused sujuvamaks teabevahetuseks õiguskaitseasutuste, Euroopa Liidu asutuste, ametite ja teiste osapoolte vahel.

Muudatuse raames eraldab Euroopa Komisjon 172 530,85 eurot (sealhulgas 9 765,9 eurot tehniliseks abiks) lisaraha "SIENA roll-out support" elluviimiseks. SIENA on Euroopa Liidu direktiiviga (2023/977) määratud peamiseks teabevahetusrakenduseks liikmesriikide ja Europoli vahel. Projekti viib ellu Politsei- ja Piirivalveamet.

Erimeetme projekti lisandumisega suureneb kaasrahastamise kohustus, milleks on juurde vaja 18 084,99 eurot ja mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust ISFi rakenduskava maht 40 673 545,54 eurot, millest Euroopa Liidu toetus on 31 116 949,15 eurot ja riiklik kaasfinantseering on 9 556 596,39 eurot.

Euroopa Komisjon korraldab Euroopa Liidu poliitika eriti tähtsate tegevuste elluviimiseks liikmesriikide ametiasutustele lisa-taotlusvoore. Rakenduskava muudatuse ongi tinginud sellises lisa-taotlusvoorus saadus toetus.

17. Eesti seisukoht Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses Euroopa ühtset juurdepääsupunkti käsitleva direktiivi (EL) 2023/2864 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 27. märtsil 2026 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2026/0165. Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse tähtaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2023/2864 Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kohta (finantsteenused). Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 10. jaanuaril 2026.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiiv on juba osaliselt üle võetud väärtpaberituru seaduse muutmise seadusega ja sellest on komisjoni teavitatud. Ülejäänud osas võetakse direktiiv üle audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa ühtne juurdepääsupunkt), mille eelnõu läheb mais esimesele ametkondlikule kooskõlastusringile. Seadus võetakse plaanide kohaselt vastu 2026. aasta jooksul.

Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 27. mail 2026.

18. Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta (Erki v Lisandra)
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule "kaitsevalmiduse koondpaketi" ehk nn Omnibus V. Koondpaketis sisalduvad ettepanekud jagunevad viieks õiguslikuks algatuseks eesmärgiga toetada kaitsevalmiduse tõstmist, ühtlustades, lihtsustades ja muutes paindlikumaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) kaitsehangete, loamenetluste ja kaitsetööstusega seotud protsesse.

Eesti seisukohad selle paketi kohta kinnitati 18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil. Pärast seisukohtade kinnitamist Vabariigi Valitsuses läbisid seisukohad kinnitamise Riigikogu Riigikaitsekomisjonis 22. septembril ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 26. septembril 2025. a.

Nõukogus lepiti Euroopa Parlamendiga (EP) läbirääkimiste alustamiseks mandaat kokku 26.11.2025. Nõukogu ja EP läbirääkimistel on ühe olulise küsimusena üles jäänud kaitsevalmidusprojektide loamenetluse vaikimisi heakskiitmise võimaldamine. Nõukogu mandaat näeb ette, et kui ühtne kontaktpunkt ei ole teavitanud projekti elluviijat loa andmise menetluse tulemusest ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse kõik hõlmatud load automaatselt antuks (vaikimisi heakskiit). Vastavalt nõukogu mandaadile ei kehtiks vaikimisi heakskiit põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud usutav ja tõsine oht inimeste tervisele, töötajate ohutusele, riigi julgeolekule või keskkonnale. EP ettepaneku alusel ei rakenduks vaikimisi heakskiit, kui asjaomase liikmesriigi riiklik õigussüsteem on nende menetluste puhul haldusliku vaikiva heakskiidu põhimõtte välistanud. Läbirääkimised Nõukogu ja EP vahel ja Komisjoni osalusel jätkuvad, lõplikku kompromissi ei ole veel teada.

Kuna Eesti toetab üldiselt kaitsevaldkonna reeglite lihtsustamise koondpaketi eesmärke, siis oleme kokkuleppe huvides valmis toetama läbirääkimistel saavutatud kompromissi, see omakorda nõuab algsete heakskiidetud seisukohtade muutmist.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööstuse arengu kiirendamise määruse eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Eelnõu käsitleb ELi määrust, mille eesmärk on tugevdada Euroopa töötleva tööstuse konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ning suurendada tööstuse osakaalu ELi SKP-s 20 protsendini aastaks 2035. Selleks soovitakse toetada strateegilisi sektoreid, kiirendada loamenetlusi ning suunata riigihankeid ja toetuskavasid eelistama ELi päritolu ja vähese süsinikuheitega tooteid.

Määrus keskendub eelkõige terase-, tsemendi-, alumiiniumi- ja autotööstusele ning nullnetotehnoloogiatele, mõjutades seotud väärtusahelate kaudu ka teisi energiamahukaid tööstusharusid. Samuti nähakse ette strateegiliste tööstusalade määratlemine liikmesriikides ning meetmed, mis vähendaksid ELi sõltuvust kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast, kriitiliste materjalide osas. Kaitsevaldkonda määrus strateegilise sektorina ei hõlma.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 28. ja 29. mai 2026. a istungil
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu (EL) konkurentsivõime nõukogu siseturu ja tööstusministrite kohtumisel 28.-29. mail 2026 esindab Eestit majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

28. mail toimub ministrite arutelu Euroopa tööstuse arengu kiirendamise määruse üle. Samuti toimub arutelu 28. režiimi äriühingu õigusraamistiku üle. Kavas on heaks kiita järeldused kestliku ja konkurentsivõimelise turismi loomise kohta tulevikuks. Arvamuste vahetus toimub Lähis-Ida kriisi mõjude üle ELi turismisektorile.

29. mail arutavad kosmoseministrid teemal kosmos majandusjulgeoleku tagamisel.

Nõukogu istungi raames esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad järgmiste eelnõude kohta: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu heitkogustega kauplemise esimese süsteemi turustabiilsusreservi kohta (COM(2026) 153), ja 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu Euroopa Liidu Kosmoseteenuste Ameti kohta (COM(2026) 152).

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 26. mai 2026. aasta istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

26. mai 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras kaubandusega seotud põllumajandusküsimused ning väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ELis, sh põllumajandustootjate toetamine ja vastupidavate toidusüsteemide edendamine. Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.

Nõukogu materjalide raames uuendatakse Eesti seisukohti toidu- ja söödaohutust käsitleva Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamise omnibusi kohta. Eesti seisukohad omnibusi kohta kiideti heaks 19.03.2026 valitsuse istungil.