Valitsuse 18.9.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on suurendada täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, et inimesed saaksid parema ülevaate nende kohta käivate andmete kasutamisest. Näiteks pole praegu võimalik näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses nimetatud muud isikud on inimeste kohta pankadele ja makseasutustele täitmisregistri kaudu päringuid esitanud.

Muudatuste tulemusel peavad kõik täitmisregistriga liituvad ja juba varem liitunud asutused ja isikud liituma andmejälgija tehnilise lahendusega. Selle kaudu tehakse kättesaadavaks teave isikuandmete ja pangasaladuse saamiseks tehtud päringute kohta. Andmejälgija laseb inimestel hõlpsamini tuvastada, kes on nende andmeid kasutanud, ning vajadusel nõuda selgitusi.

Selle teabe esitamisega saab viivitada, piirata või keelduda selle väljaandmisest ainult seaduses sätestatud juhtudel. Erandina on täpsustatud, et liidestumise nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel.

Lisaks tehakse seaduses mõned tehnilised täpsustused seoses andmete töötlemisega täitmisregistris ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja infosüsteemis.

Andmejälgija kasutuselevõtmine muutub täitmisregistriga liitunud asutustele ja isikutele eelnõu kohaselt kohustuslikuks 23.02.2026.

Erandina muutub politsei- ja piirivalveametile ning kaitsepolitseiametile andmejälgija kasutuselevõtmine kohustuslikuks 2026. aasta 1. oktoobril. Eelnõukohased tehnilised muudatused jõustuvad üldises korras.

2. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmisega viiakse teenindajakaartidega seotud asjaajamine üle majandustegevuse registrisse ning teenindajakaardilt kaob aegunud nõudena taksojuhi foto.

Muudatused tagavad andmete lihtsama haldamise, vähenevad asjaajamise kulud ja turvariskid. Seni on teenindajakaartide taotlemine toimunud majandustegevuse registris, kuid muu haldus ühistranspordiregistris.

Fotonõue kaotatakse, sest juhi isikusamasust saab kontrollida ID-kaardi abil. Kaarte väljastatakse tähtajatult ning sellel olev foto ei ole aja möödudes enam usaldusväärne ka klientide jaoks. Vajadusel saab klient kontrollida juhi teenuse osutamise õigust teenindajakaardi numbri järgi majandustegevuse registrist. Fotonõudest loobumine vähendab halduskoormust, kuna kaob vajadus selle vastavuse kontrollimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks. See lihtsustab nii kohalike omavalitsuste kui ka piirkondlike ühistranspordikeskuste tööd.

Muudatused on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril.

3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesanded, moodustamise kord ja töökord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Muudatuse kohaselt lõpetatakse senise teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni töö ning nende asemel moodustatakse üks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon.

Juhtkomisjoni ülesanne on nõustada haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna poliitika kavandamist, samuti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni arengukava elluviimist.

Eelnõu sätestab juhtkomisjoni liikmed, ülesanded ning töö korraldamise põhimõtted. Muudatuse eesmärk on koondada senised killustunud struktuurid ja luua selgem juhtimine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika valdkonnas.

Juhtkomisjoni koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks valitsus.

Juhtkomisjoni liikmeteks on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite esindajad, Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia esindaja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja, rahandusministeeriumi esindaja, riigikantselei esindaja ning nelja suurima valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise mahuga ministeeriumi esindaja, kolm teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liiget teadus- ja arendusasutustest, ülikoolidest ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidest, kolm innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri nimetatud ettevõtluse esindajat, üks innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ekspert ning üks teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ekspert.

Komisjoni liikmed osalevad töös ekspertidena ega esinda ettevõtet, asutust või organisatsiooni, kellega nad on seotud töö- või teenistussuhete kaudu.

Juhtkomisjoni töövormiks on istungid, mis toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.

4. Riiklike teaduspreemiate põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Riigi teaduspreemiate põhimäärus kehtestatakse uue terviktekstina, sest praegune määrus muutub 1. oktoobrist 2025 kehtetuks, kuna jõustub uus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS). Senise määrusega võrreldes sisulisi muudatusi ei ole.

Eelnõuga nähakse ette Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames üleantavate riiklike teaduspreemiate liigid, suurus, määramise tingimused ja kord.

Vabariigi aastapäeva tähistamisel antakse jätkuvalt välja ühte 65 000 euro suurust elutööpreemiat pikaajalise teadustöö eest, kuni kaheksa 20 000 euro suurust aastapreemiat viimase nelja aasta jooksul valminud teadustööde eest ning üks 50 000 euro suurune preemia väljapaistva teadusliku avastuse eest.

Ettepanekuid preemiate saamiseks saavad esitada nt ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu.

Teaduspreemiad määrab valitsus vastavalt teaduspreemiate komisjoni ettepanekutele.

5. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus jõustub koos teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega (TAIKS) 1. oktoobril. Eelnõuga nähakse ette teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse eraldamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord. Senine baasfinantseerimine, kus kogu toetuse summa kujunes tulemusnäitajate puhul, asendatakse tegevustoetusega. Uus kord annab teadus- ja arendusasutustele suurema stabiilsuse rahastamise osas.

Uue korra järgi jagunevad riigieelarves tegevustoetuseks ettenähtud vahendid 70% ulatuses baasosaks ja 30% ulatuses tulemusosaks. Rahvusteadustele määratakse automaatselt vähemalt 5% toetuse kogumahust. Baasosa arvestatakse asutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuse alusel, tulemusosa aga teadustöö, teadlaste järelkasvu, ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirde näitajate põhjal.

Tegevustoetust eraldavad sõltuvalt sihtrühmast haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes toetab äriühingutena tegutsevaid teadus- ja arendusasutusi.

Teadus- ja arendusasutusi ja ülikoole rahastatakse üldjoontes samas mahus, kuid muudatusi on tehtud tulemusnäitajate osas. Nendes on rõhku pandud teadlaste järelkasvule ning teadustulemuste rakendamisele ühiskonna ja majanduse heaks.

Tegevustoetus ei piira teadus- ja arendusasutuste ligipääsu teistele riigieelarves ettenähtud toetusmeetmetele, nagu riiklik uurimistoetus või ettevõtjatele suunatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus.

6. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu põhimäärus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus reguleerib teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu tegevust. Nõukogu asendab seni kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel moodustatud ning valitsust nõustavat teadus- ja arendusnõukogu.

Säilib põhimõte, et tegemist on nõuandva koguga, mis toetab valitsust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Peale teadus- ja arendustegevuse on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud innovatsioonipoliitika.

7. Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026-2029
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse senised töötuskindlustusmakse määrad ka järgmiseks neljaks aastaks 2026-2029. Ettepaneku jätta kehtivad töötuskindlustusmakse määrad muutmata teeb valitsusele Töötukassa nõukogu.

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub prognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2026. aastal 344,6 miljonit eurot, 2027. aastal 362,5 miljonit eurot ning 2028. ja 2029. aastal vastavalt 379,5 miljonit eurot ja 396,5 miljonit eurot.

Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt: töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt. Eelnõu järgi tagatakse töötukassale ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid aastateks 2026-2029.

Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

8. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastaks.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kanda 2026. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 5,3% kindlustatute sihtfondist ja 9,8% tööandjate sihtfondist, kokku kantakse sihtkapitali ca 23,6 miljonit eurot. Sellest kindlustatute sihtfondist 11,8 miljonit ja tööandjate sihtfondist 11,8 miljonit eurot.

Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30% mõlemast sihtfondist. Lisaks plaanitakse osaliselt kasutada (42,3 miljoni euro ulatuses) sihtkapitali kogunenud vahendeid. Tööturuteenuste ja -toetuste kulud on 2026. aastal prognoosi kohaselt kokku 65,8 miljonit eurot.

Eelnõu kohaselt tagatakse töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse, maksmiseks vajalike vahendite olemasolu 2026. aastal.

2025. aastal on tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 24,4% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, kokku 79,5 miljonit eurot.

Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu.

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks.

Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

9. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2022. a määruse nr 93 "Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada täielik impordikeeld veeldatud maagaasile (kaubakood 2711 11 00). Kui kehtiva määruse kohaselt on seni olnud lubatud osta ja importida Venemaalt veeldatud maagaasi tingimusel, et seda ei kasutata jaotusvõrgus, siis pärast muudatuse jõustumist laieneb impordikeeld ka väljaspool jaotusvõrku imporditavale veeldatud maagaasile.

Valitsuse sanktsiooni eesmärk on avaldada survet Venemaa Föderatsioonile lõpetada oma provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, millega rikutakse Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Venemaa ebaseaduslik sõjategevus rikub rängalt rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust.

Impordikeelu kehtestamisega vähendatakse Venemaa ettevõtjate võimalusi tulu teenida ja seeläbi nõrgestatakse riigi majandust määral, mis muudab sõjategevuse jätkamise üha keerulisemaks. Võttes arvesse Valgevene toetust Venemaa tegevusele, laienevad sarnased keelud ka Valgevenele.

Venemaa päritolu LNG importi on läbi erinevate mehhanismide - piiride sulgemise või seaduses kehtestatud keelu kaudu, piiranud ka Soome, Läti ja Leedu.

Paralleelselt on käivitatud RePowerEU protsess, mis näeb ette maagaasi ja nafta impordi lõpetamist agressorriigist.

10. Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2024. a korralduse nr 211 "Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" muutmine seoses planeeringuala muutmisega
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse 2024. aasta oktoobris algatatud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu planeeringuala suurendatakse 64,71 km²-lt 106,38 km²-le. Planeeringuala laieneb Jõelähtme valla territooriumile, seni hõlmas see Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdu. Ala laiendamist taotles AS Elering.

Planeeringualasse kaasatakse Rail Balticu raudtee koridor, Tallinn-Tapa olemasolev raudtee koridor ja Aruküla-Lasnamäe 110 kV kõrgepingeliini koridor ning nende vahele jääv tiheasustuseta ala.

Planeeringu koostamise käigus selgitab ministeerium välja sobivaima asukoha 330 kV kõrgepingeõhuliinidele ning uuele alajaamale, mis peab paiknema võimalikult Järve 110 kV alajaama lähedal. Samuti võetakse arvesse logistikasektori, jaekaubanduse ja tööstuse ettevõtete ettepanekuid.

Ala laiendamisel võetakse arvesse laonduse, logistika, jaekaubanduse ja tööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ettepanekuid. Ettevõtjad toovad välja, et senisel planeeringualal on tõenäolisim kõrgepingevõrgu tugevdamise trassikoridor üle nende kinnisasjade, mille tõttu peaks nad loobuma ca 52,4% ehk kokku ca 338 000 m2 alal detailplaneeringute alusel kehtestatud ehitusõigusest. Ala laiendamine lõpetab ka samal teemal peetud kohtuvaidluse.

11. Toetusfondist lisavahendite jaotus 2025. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks täiendavalt 0,75 miljonit eurot ja üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks 1,22 miljonit eurot.

0,75 miljonit eurot eraldatakse omavalitsustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks, et tagada piisav rahastus 2025. aasta lõpuni. Lisatoetus jaotatakse 30 omavalitsusele arvestusega, et igale omavalitsusele oleks tagatud vähemalt 1,69 korda nende jaanuari-juuli 2025. a tegelik kulu.

1,22 miljonit eurot eraldatakse üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suurendamiseks, mis tuleneb tõhustatud ja eritoe õpilaste arvu täpsustumisest. Sellega suurendatakse tööjõukulu ja tegevuskulu toetust ning õppekäikude toetust kultuuriasutustesse.

Kokku on 2025. aasta riigieelarves toimetulekutoetuseks ette nähtud 43,23 mln eurot, millest pärast varasemate jaotuste ja käesoleva korralduse lisamist jääb jaotamata 6,53 mln eurot. Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust suurendati 1,22 miljoni euro võrra, et katta täpsustatud vajadused.

Toetusfond on omavalitsustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks või riigieelarves määratud sihtotstarbel antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel.

12. ""Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027" muudatusettepanekute heakskiitmine"
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga tehakse muudatusi EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti strateegiakavasse, et muuhulgas täita valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud otsust suurendada perioodi 2023-2027 "Eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetuse" eelarvet 1,5 miljoni euro võrra sigade Aafrika katku ennetamiseks ja bioohutuse parandamiseks.

Vastav taotlusvoor avaneb novembris 2025 ja on avatud kuni eelarve lõppemiseni. Maksimaalne toetussumma taotleja kohta on 400 000 eurot. Toetust saab taotleda näiteks pääsla rajamiseks territooriumile, riietus- ja pesuruumide ehitamiseks, desinfitseerimisseadmete või -mattide soetamiseks, korjuste hoiustamise platside või konteinerite rajamiseks ning tegevuskoha ümbruse tarastamiseks.

ÜPP strateegiakava on strateegiline dokument, mille alusel kasutatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid aastatel 2023-2027. Eesti strateegiakava kiitis valitsus heaks 2022. aasta juunis ja Euroopa Komisjon sama aasta novembris. Kavasse on kokku kavandatud 56 toetusmeedet kogumahuga 1,61 miljardit eurot, millest 2025. aasta septembri seisuga oli kasutatud 28,9% ehk ligi 466 miljonit eurot.

13. Ravimivaru kasutusele võtmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu esitatakse, et riigi ravimivarust võtta kasutusele preparaat, mille kättesaadavus apteekides on pärsitud. Ravimi üle-euroopaline tarnerasku on ravimiameti kinnitusel tekkinud tootmiskoha muudatuse tõttu.

Ravimivaru on moodustatud Eesti Varude Keskuse juurde ja see on osa riigi tegevusvarust, mille kasutuselevõtmise otsustab valitsus.

Eesti Varude Keskuse juurde moodustati jaeapteekides müüdavate käsimüügi- ja retseptiravimite ühe kuu varu 2023. aastal. Toimeainepõhiselt on EVK-s 165 Eestis enimkasutatavat ravimit. Eesti Varude Keskuse ravimivaru on seni tulnud kasutada ravimite tarneraskuste tõttu kahel korral.

14. Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Andorra vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.

Lepingule kirjutab kava kohaselt alla välisminister septembris toimuva ÜRO Peaassamblee raames.

Eesti ja Andorra vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Septembri seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 63 riigi või jurisdiktsiooniga.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eesti ja Andorra vahelise maksulepingu kohaselt on tuluallikariigil dividenditulu piiratud maksustamisõigus- kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 7% dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi füüsiline isik. Muudel juhtudel tuluallikariik teise riigi residendile makstavalt dividendilt tulumaksu kinni pidada ei saa.

Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 7% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad dividendid on tuluallikariigis kinnipeetavast maksust vabastatud.

Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast.

Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit.

15. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

16. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

17. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

18. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

19. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

20. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene kodakondsusest.

21. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse Vene kodakondsusest.

22. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

23. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kaheksal korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

24. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE) Riigikogu menetlusest tagasivõtmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikogus on menetluses valitsuse poolt algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 665SE (EIS number 25-0430/04). Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/794 ja vastavalt sellele lükata kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustuse algus kahe aasta võrra hilisemaks nendele ettevõtjatele, kelle esimene aruandeperiood pidi algama 2025. aasta esimesel jaanuaril või hiljem.

Riigikogu võttis 19. juunil 2025 vastu raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (eelnõu 600SE), mis on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud ja jõustunud 10. juulil. Eelnõu esitas menetlusse Isamaa fraktsioon ning Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud. Eelnõu menetluse käigus esitas rahandusministeerium sellele parandusettepanekud, millega muudeti eelnõu 600SE sõnastus identseks sellega, mis on eelnõus 665SE.

Tulenedes eeltoodust, puudub vajadus jätkata eelnõu 665SE menetlust ning valitsus võtab selle Riigikogu menetlusest tagasi.

25. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumiseks.

26. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb 28. režiimi kui ELi äriühingute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 8. juulil konsultatsiooni "28. režiim - ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik", millele oodatakse tagasisidet kuni 30. septembrini 2025. Konsultatsiooni eesmärk on kaardistada ühinguõiguse kitsaskohad, mis takistavad siseturule investeerimist ja innovaatiliste ettevõtjate tegevust. Küsimustik käsitleb nelja teemat: ühinguõigusega seotud barjäärid, uue ühinguvormi võimalik struktuur ja reeglid, 28. režiimi atraktiivsus investoritele ning muud teemad nagu maksustamine, tööõigus ja jätkusuutlik osalus.

Eesti toetab 28. režiimi loomist, kui see ei suurenda ettevõtjate ega avaliku sektori halduskoormust ning keskendub digitaalsele lahendusele. Eesti peab oluliseks uue EL-i ühinguvormi reeglistiku loomist, mis oleks kiirelt elektrooniliselt asutatav, selge ja paindlik. Samuti on Eesti valmis jagama oma kogemust atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel, sealhulgas e-residentsuse programmi, digitaalse äriregistri, digitaalallkirja kasutuse, start-up viisa süsteemi ja mudellepingute näol.

Euroopa Komisjon plaanib seadusandliku algatuse esitada 2026. aasta esimeses kvartalis.

27. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa innovatsioonimäärust
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

2026. a I kvartalis esitatava Euroopa lnnovatsioonimääruse eesmärk on luua innovatsioonisõbralik keskkond, mis toetab uuenduslike ettevõtete kasvu ELis.

Määrusega soovitakse lihtsustada olemasolevat õigusraamistikku ning vähendada uuenduslike ettevõtete haldus- ja regulatiivset koormust. Samuti nähakse ette paremat juurdepääsu rahastamisele - muu hulgas võimalust kasutada intellektuaalomandi õigusi tagatisena, et suurendada rahastusvõimalusi hoiuste ja investeeringute liidu raames. Innovaatiliste ettevõtete rahastamisele lisaks on kavas suurendada nende ligipääsu nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide vahenditele.

Uuenduslike lahenduste arendamiseks ja katsetamiseks avatakse võimalused kasutada tipptasemel teadus- ja tehnoloogiataristut ning regulatsiooni testkeskkondi. Oluliseks peetakse ka turulepääsu hõlbustamist, sealhulgas avalike ja erasektori hangete muutmist innovatsioonisõbralikumaks.

Ettevõtetele soovitakse pakkuda rohkem võimalusi talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks, näiteks töötajate omandiõiguse skeemide kaudu. Samuti kavatsetakse parandada akadeemiliste teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse tulemuste turustamist, sh intellektuaalomandi, standardimise ja sertifitseerimise kaudu.

Määrus looks ka raamistiku innovatsioonipoliitika paremaks koordineerimiseks nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil.

Tagasisidet Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile saab esitada kuni 3. oktoobrini 2025.

28. Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova kaubandussuhete uuendamise kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 28. juulil 2025 ettepanekud Euroopa Liidu ja Ukraina ning Euroopa Liidu ja Moldova assotsieerimislepingute raames kaubandussuhete ajakohastamiseks. Seni on põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda rakendatud ajutiselt alates 2016. aastast Ukraina puhul ja 2014. aastast Moldova puhul. Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust kehtestati ajutised kaubandussoodustused.

Ettepanekute eesmärk on luua pikaajaline ja stabiilne kaubanduskorraldus, mis toetab Ukraina ja Moldova lõimumist Euroopa Liiduga ning valmistab neid ette tulevaseks liikmesuseks. Ukraina puhul näeb kokkulepe ette kolmeastmelise lähenemise: tagasihoidlik turulepääsu suurendamine tundlike toodete nagu suhkur, linnuliha, munad, nisu, mais ja mesi osas; kaubavoogude kasv muude toodete puhul ning täielik liberaliseerimine näiteks piimatoodete osas. Uue turulepääsu eelduseks on Ukraina järkjärguline vastavusse viimine Euroopa Liidu tootmisstandarditega. Lisaks on ette nähtud kaitseklausel, mida mõlemad pooled saavad vajadusel rakendada.

Moldova puhul on lähenemine sarnane: tariifikvoote suurendatakse õuntele, ploomidele, viinamarjadele ja kirssidele, täielikult liberaliseeritakse küüslauk, viinamarjamahl ja tomatid (tomatite puhul jääb kehtima hinnapõhine tollimaks). Samuti peab Moldova järk-järgult kohandama oma tootmist Euroopa Liidu standarditega.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid, kuna need pakuvad püsivat lahendust seniste ajutiste meetmete asemel, süvendavad kaubandussuhteid, toetavad Ukraina ja Moldova lõimumist Euroopa Liiduga ning avaldavad positiivset mõju majandusele.

29. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi nn Omnibus V. Paketi ettepanekute eesmärk on tõsta EL kaitsevalmidust ning ühtlustada, lihtsustada ja muuta paindlikumaks ELi kaitsehangete, loamenetluste ja kaitsetööstusega seotud protsesse.

Pakett vastab otseselt Euroopa Ülemkogu k.a. 6. märtsi üleskutsele Euroopa Komisjonile kiirendada tööd kaitsevalmiduse jaoks olulistes õigus- ja haldusraamistikes.

Enamasti kohandatakse olemasolevaid õigusakte, kuid tehakse ka ettepanek uueks määruseks kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise kohta.

Paketis sisalduvad ettepanekud keskenduvad:

- Loamenetluse kiirendamisele (sh menetlustähtaegu lühendataks 60 päeva peale, võimalusega pikendada 30 ja teatud juhtudel 60 päeva; kaitsevalmidusprojektide taotlejatele määratakse üks keskne kontaktpunkt)

- Julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamisele

- Kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu siseste vedude lihtsustamisele

- Euroopa Kaitsefondi lihtsustamisele, et parandada programmile ligipääsu, testimisvõimalusi ja toodete turule jõudmist

- Kaitsevaldkonna avaliku ja erasektori investeeringute hõlbustamisele.

30. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. septembri 2025. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

22.-23. septembri 2025. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil on põhipunktidena päevakorras kaubandusega seotud põllumajandusküsimused, 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP-d) käsitlevad ettepanekud, ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ja merendus- ja vesiviljeluspoliitika ELi 2028-2034 toetuse rakendamisele tingimuste kehtestamine, EL-UK kalapüügivõimaluste konsultatsioonid ning EL ja Norra kalapüügivõimaluste konsultatsioonid. Toimub ministrite arutelu kalanduse regulatsiooni lihtsustamisest. Muude küsimuste all tutvustab Eesti olukorda seoses sigade Aafrika katku puhangutega. Eestit esindab nõukogu istungil regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

• [email protected]