Pevkur Ukraina iseseisvuspäeval: oleme tänavu tarninud Ukrainale 40 miljoni eest Eesti kaitsetoodangut

"Täna tähistab Ukraina taas oma iseseisvuspäeva ajal, mil kaitseb ühtaegu nii oma riiki kui ka kogu Euroopa julgeolekut. Eesti on seisnud Ukraina kõrval esimesest päevast alates. Tänavune vähemalt 0,28 protsendi suurune panus SKT-st ning Eesti kaitsetööstuse toodangu kasvav osakaal Ukrainale antavast abist näitavad, et meie toetus on järjepidev. Ukraina saab nii meile kui ka oma teistele liitlastele loota," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti kaitseministeerium arvutas 2023. aastal välja, et Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks piisaks, kui Ukraina toetajad eraldaksid sõjalisele abile 0,25 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust aastas. Vabariigi valitsus on seetõttu seadnud eesmärgiks toetada Ukrainat vähemalt 0,25 protsenti SKT-st aastas. Eelmisel aastal ulatus Ukrainale antud abi 0,35 protsendini SKT-st.

"See abi ei seisa ladudes, vaid jõuab rindele toetamaks Ukraina enesekaitset. Iga Ukrainale antud relvasüsteem, välja õpetatud sõdur ja investeeritud euro on aidanud kaasa mitte pelgalt Ukraina kaitsmisele, vaid Euroopa julgeoleku säilitamisele. Selline igakülgne Ukraina toetamine peab jätkuma ka edaspidi," lisas kaitseminister.

Eesti sõjalisest abist valdav osa suunatakse Ukraina toetamisse Eesti ettevõtete toodanguga, lähtudes Ukraina sõjalistest vajadustest. 2026. aasta abimeetme paketist on osa kohale jõudnud, Eesti riik soetas Ukrainale droone ja nendega seotud tarvikuid. 2027. aasta abimeede kuulutatakse välja lähiajal.

NATO riikide PURL (Prioritized Ukraine Requirement List) initsiatiivi raames soetatakse Ukrainale USA kaitsetööstuse toodetud võimeid ja seda on Eesti toetanud 21 miljoni euroga. 2025. aasta novembris panustas Eesti initsiatiivi 10 miljoni euroga Põhjala-Balti paketis ning selle aasta 24. veebruaril uue 11 miljoni euro suuruse panusega.

Koos Luksemburgiga juhib Eesti IT-koalitsiooni, millega panustatakse Ukraina lahinguvõime tõstmisesse ja toetatakse NATO standarditele vastava IKT taristu loomist. 18 riigi koalitsioon on Ukrainat toetatud enam kui 1,5 miljardi euroga. Sel aastal toetab Eesti Ukrainat IT-koalitsiooni kaudu 5,7 miljoni euroga.

Alates täiemahulise sõja algusest on Eesti korraldanud väljaõpet enam kui 2000 Ukraina kaitseväelasele. Lisaks on Eesti panustanud kahe miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu miljoni mürsu algatusse.

Sõjalise abi kõrval on Eesti sõlminud Ukrainaga mitu kaitsekoostöö lepet. Aprilli lõpus allkirjastasid kahe riigi kaitseministrid Kiievis ühiste kavatsuste leppe kaitsetööstuskoostöö arendamiseks, hõlmates ka ühistootmise edendamist. Lisaks sõlmisid peaminister Kristen Michal ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänavu suvel NATO Ankara tippkohtumisel niinimetatud droonikokkulepe, mis on oluliselt laiem kui ainult droonialane koostöö ning tugevdab kahe riigi kaitsekoostööd tööstuse ning teadmiste ja tehnoloogiate vahetamise alal. Lepe kinnistab ka riikide koostööd IT- ning kübervaldkonnas.

Alates Venemaa täiemahulise agressiooni algusest 2022. aastal on Eesti eri sõjalise abi algatuste raames toetanud Ukrainat enam kui 850 miljoni euro väärtuses.

• [email protected]