Peaminister Kristen Michal rõhutas, et tegemist on kogu Euroopa sisejulgeolekut ohustava olukorraga. "Hiljuti hoolitsesime ühiselt selle eest, et ISIS ei tuleks Euroopasse. Nüüd tuleb ette võtta samasugune kilbi ehitamine Venemaa Ukraina agressioonis osalenud isikute vastu," ütles Michal.

Ta tõi välja, et sõjast puudutatud tapmisoskusega inimesi on Venemaal rohkem kui enne sõda. "Need inimesed ei lähe tavalisele tööle kehalise kasvatuse õpetajaks, suur osa neist otsivad Wagneri sarnaseid organisatsioone, kelle tööpõld on rahvusvaheline. Eesti on siin põhimõttelise algatuse taga, et uksed nendele sadadele tuhandetele sõjakurjategijatele, kriminalistidele, wagnerlastele ja seikluste otsijatele Euroopasse peavad olema eluks ajaks suletud."

Eelmisel nädalal kehtestas Eesti alalise sissesõidukeelu 261 Vene agressorile. Tegemist on esimese sammuga protsessis, mille eesmärk on hoida Schengeni alalt eemal Ukrainas võidelnud sõjardeid. Kuna Venemaa agressioonisõjas on osalenud sadu tuhandeid inimesi, peavad Eesti algatusega liituma ka teised Schengeni riigid.

Siseminister Igor Taro rõhutas, et Venemaa agressioonis osalenud isikute vastutus ei saa piirduda ainult riikide tasandiga. "Venemaa peab vastutama ka isikute tasandil. Putini käsul on Ukrainas tapnud, vägistanud ja röövinud sadu tuhandeid mehi, kelle sõjakogemus, vägivaldne taust ja seosed organiseeritud kuritegevusega on reaalne oht, mida ei tohi lasta Euroopasse."

Siseministri sõnul kasvab Euroopa julgeoleku risk pärast aktiivse sõjategevuse lõppu. "Need traumeeritud, ajupestud, radikaliseerunud inimesed on oma oskuste poolest väärtuslikud organiseeritud kuritegevusele, äärmuslastele ja Vene eriteenistustele. Ajalugu näitab, et pärast sõdu lainetab üle tsiviilühiskonna vägivalla laine, mida me juba praegu näeme Venemaal. Seda kontingenti ei saa lasta Euroopasse kuritegelikku maailma tööd otsima," märkis Taro.

Raskete ja eriti raskete kuritegude koguarv Venemaal jõudis 2025. aasta esimesel poolel 15 aasta kõrgeimale tasemele, ületades ametliku statistika järgi 333 000 juhtumi piiri. Analüütikute hinnangul on see tõus seotud just endiste kombatantide massilise naasmisega.

Eesti on siseministri sõnul leidnud juriidilise lahenduse, mis võimaldab kehtestada sissesõidukeelde individuaalselt ja õiguskindlalt. "Me käsitleme neid keelde sisuliselt eluaegsetena. Järgmise sammuna on vaja partnerite poliitilist otsust, et jagada sadade tuhandete vene võitlejatele Schengeni keelu tegemise töökoormust. Meie julgeolekuasutustel on kvaliteetne info olemas, mida saame oma partneritele pakkuda."

Eesti on tõstatanud Vene kombatantidele Schengeni ruumi sulgemise teemat korduvalt erinevates Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes formaatides. Küsimust arutati põhjalikumalt ka 2025. aasta suvel Tallinnas toimunud Põhja- ja Baltimaade siseministrite kohtumisel, mille ühisdeklaratsioonis rõhutati vajadust piirata agressioonis osalenud Vene kodanike ligipääsu Euroopa Liidule.

Hinnanguliselt on Venemaa relvastatud agressioonis Ukrainas osalenud kuni 1,5 miljonit inimest, kellest ligikaudu 640 000 viibib endiselt rindel. Eesti kutsub liitlasi üles looma ühtse Schengeni-ülese lahenduse, sealhulgas kandma tuvastatud võitlejad Schengeni infosüsteemi ning lõpetama neile viisade ja elamislubade väljastamise.