Valitsus kinnitas Eesti uued julgeolekupoliitika alused

Peaminister Kristen Michali sõnul paneb "Eesti julgeolekupoliitika alused 2026" paika põhimõtted, kuidas riik, ühiskond, ettevõtted ja iga inimene saavad ühist turvatunnet ka ettearvamatumaks muutunud maailmas kasvatada. "Eesmärk on tagada, et meie julgeolek tervikuna seisaks kindlatel alustel, sõltumata oludest. Keskseks on kaitsetahe ja võidutahe - põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi. Kaitseme Eestit igal juhul kõigi ohtude eest ning kuitahes ülekaaluka vastase vastu," ütles Michal.

"Julgeolekupoliitika alused 2026" on koostatud ajal, mil süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis suurendavad pingete ja konfliktide tekkimise ohtu. "Suurim julgeolekuoht Eestile ja kogu euroatlantilisele julgeolekule on jätkuvalt Venemaa. Muutlik julgeolekukeskkond nõuab Euroopa riikidelt suurema vastutuse võtmist ühise julgeoleku tagamiseks," märkis peaminister Michal.

Julgeolekupoliitika alused on Eesti julgeoleku kujundamise strateegiline raamdokument ning aluseks valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel. Strateegiadokument seab Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies omavahel seotud valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.

Värsked julgeolekupoliitika alused panevad suurema rõhu elanikkonnakaitsele, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse võimalikke tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema suutlikkus toime tulla vähemalt 30 päeva juhul, kui rahvusvahelised maismaa-, mere- ja lennuühendused ajutiselt häiritud või katkestatud on. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.

Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa julgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.

Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5% SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus.

Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid strateegiadokumenti uuendatakse vähemalt kord iga nelja aasta jooksul.

Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.