Valitsuse 11.9.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmise ajendiks on EL Raudteeameti audit, mis tõi välja puudusi Eesti raudteeohutuse korralduses ja järelevalves. Eelnõuga täpsustatakse raudteeohutuse mehhanisme, suurendatakse TTJA rolli ohutuslubade andmisel, täiendatakse sertifitseerimise korda ning viiakse seadus kooskõlla EL-i õigusega, sealhulgas rongireisijate õiguste määrusega. Lisaks kehtestatakse uued reeglid raudteeliiklusregistri pidamiseks.

Muudatuste eesmärk on suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõsta reisijate turvalisust.

2. Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ligipääsu ravikindlustusele.

Haiguslehel viibijal tekib võimalus naasta kohandatud tööle juba alates 31. päevast, mis puudutab üle 32 000 inimese.

Samuti muudetakse haigushüvitise arvestust rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samaaegset maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi.

Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas.

Muudatuse tulemusel saab Tervisekassa raha kasutada otstarbekamalt ja säästa kulusid.

3. Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et luua võimalus taotleda uut ees- või perekonnanime rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha sellega seotud automaatseid otsuseid ja kandeid.

Samuti lihtsustatakse inimese soovil eesnime vahetamise korda. Riigilõivuseaduses täpsustatakse nimetaotluste haldusaktide korduvat väljastamist ning kaotatakse varasem alus eesnime tasuta menetlemiseks.

4. Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduseelnõuga ratifitseeritakse Eesti ja Liechtensteini vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.

Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.

Sarnaseid lepinguid on Eestil jõus 63 riigiga. Ehkki kõik topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD mudellepingul, on konkreetsete lepinguosaliste riikide vajadustest tulenevalt iga leping siiski omanäoline. Liechtensteiniga sõlmitava lepingu tekstis lepiti kokku 17. novembril 2023. aastal Vaduzis.

Eesti ja Liechtensteini vahelise maksulepingu kohaselt on tuluallikariigil dividenditulu piiratud maksustamisõigus- kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on füüsiline isik. Muudel juhtudel tuluallikariik tulumaksu kinni pidada ei saa.

Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud.

Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast.

Leping sätestab põhjaliku teabevahetuse isikute tulude kohta ning teabevahetusekohustus ei ole piiratud ei lepinguosaliste riikide residentidega ega ka lepingualuste maksudega. Riik ei või teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks sellist maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus.

Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit.

Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud ja seda hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

5. Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Valitsus esitab Riigikogule riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande. Koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust.

Valitsus saab võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigikontroll leidis, et riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta. Samuti on Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta.

6. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 "Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kavandatakse muuta justiits- ja digiministeeriumi osakondade vahelist tööjaotust ning anda seni digiriigi osakonna ülesandeks olnud andmekaitse valdkonna õigusloome ja Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse korraldamine üle õiguspoliitika osakonnale.

7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses sanktsioonirikkumiste menetlusega
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse valitsuse 2013. aasta määrust politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse kohta.

Uurimisalluvust täpsustatakse tulenevalt sanktsioonirikkumiste uurimist puudutava seadusandluse muudatustest. Seadusemuudatuste peamine eesmärk oli tõhustada kaupade ja sularaha sisse- ja väljaveo sanktsioonirikkumiste menetlust. Selleks lisati maksu- ja tolliameti uurimisalluvusse rahvusvahelised ning Vabariigi Valitsuse sanktsioonirikkumised, sealhulgas rikkumised ettevaatamatusest, kui kuriteo objektiks oli kauba või sularaha sisse- ja väljaveo keelu rikkumine. Samal ajal lisati KarS-i kaks uut kuriteokoosseisu, mis muudavad karistatavaks rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise ettevaatamatusest, ning keelatud strateegilise kauba veo või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise ka juhul, kui see on toime pandud ettevaatamatusest. Valitsuse määruse muutmise eelnõuga sätestatakse, et uute kuriteokoosseisude kohtueelne menetlemine on kaitsepolitseiameti ülesanne.

8. Eesti kodakondsuse andmine (52 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 52 isikule naturalisatsiooni korras.

9. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest on üks Hiina Rahvavabariigi, üks Iisraeli Riigi, üks Türgi, Usbekistani ja Valgevene ning 17 Venemaa kodanikud.

10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kahel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras neljal korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud. Isik on pannud toime ka väärtegusid.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

13. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüs
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kultuuriministeerium esitab valitsusele aruande audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse kohta puudega inimestele.

Analüüs näitab, et ERR on tänu riiklikule toetusele ja AI-lahendustele teinud audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse parandamiseks kõige suuremaid edusamme. udiste- ja päevakajasaadete ligipääsetavus valitavate subtiitrite kaudu ulatub 95%-ni. Viipekeelset tõlget kasutatakse siiski vaid ühes igapäevases uudistesaates ja olulisemate suursündmuste ülekannete juures; kirjeldustõlget pakutakse suursündmustel (nt laulu- ja tantsupeo ülekanded) ja vähestel mängufilmidel ning seriaalidel.

Erameedia ülevaatest selgub, et Duo Media Networks OÜ (Kanal 2 jt) oli 2024. a jõudnud eestikeelsest omatoodangust varustatud automaatsete subtiitritega ca 70%, tänavu on kavas tõsta see maht 91%-ni ja nelja aastaga 95%-ni.

AS All Media Eesti (TV3 jt) - ligipääsetavuse tagamise areng olnud tagasihoidlik; olukorda plaanitakse oluliselt parandada järgmisel aastal.

Nišikanalites piirdutakse hankeprogrammide tavapärase tõlkega; uusi lahendusi ei kavandata, põhjenduseks vastava võimekuse puudumine ja vajalike investeeringute kulukus.

Viipekeelset tõlget ja kirjeldustõlget kasutatakse veel vähesel määral.

Huvirühmad tõid välja vajaduse laiendada teenuste kättesaadavust ja suurendada riigipoolset rahastust.

Aruande põhjal koostatakse kultuuriministri määrus, mis kehtestab siduvad miinimumnõuded ligipääsetavuse tagamiseks vastavuses EL-i standarditega.

14. Ühinemisest New Yorgi deklaratsiooniga Palestiina küsimuse rahumeelsest lahendamisest ja kahe riigi lahenduse rakendamisest
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsuse istungile ettepaneku New Yorgi deklaratsiooni käsitleva ÜRO resolutsiooni kohta.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kvanttehnoloogia strateegia kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon avaldas 2. juulil 2025 kvantstrateegia, et tugevdada EL positsiooni kiiresti arenevas kvanttehnoloogia valdkonnas. Strateegia sihiks on Euroopa Liidu positsioneerimine globaalse liidrina, ühendades tipptasemel teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse, et viia kvanttehnoloogiad laboritest reaalse majandusliku ja ühiskondliku väärtuseni.

Strateegia jaguneb viieks peamiseks suunaks: teadus ja innovatsioon; kvantinfrastruktuurid; kvantökosüsteemi tugevdamine; kosmose- ja kahese kasutusega kvantlahendused ning kvantoskused. Fookuses on teaduse ja tööstuse sidumine, turvaliste ja sõltumatute tehnoloogiate arendamine ning Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamine.

Strateegia toetab Eesti julgeoleku- ja küberturvalisuse poliitilisi sihte ning on kooskõlas Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE 2021-2035) eesmärkidega.

Kvantstrateegia rakendamine loob Eestile võimaluse panustada tipptasemel arendustegevusse, suurendada kõrge lisandväärtusega töökohtade arvu ning tugevdada teaduse, ettevõtluse ja riigi kaitsevõime seoseid. See eeldab sihipärast tegutsemist nii riigisisesel kui ka EL tasandil, tagades, et investeeringud oleksid suunatud kõrgeima mõjuga valdkondadesse.

16. Eesti seisukohad rikkumismenetluse nr 2025/2114 (energeetikasektoris metaaniheite vähendamist käsitleva määruse mittenõuetekohane täitmine) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti vastab Euroopa Komisjoni ametlikule kirjale rikkumismenetluses nr 2025/2114, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole täitnud määrusest (EL) 2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris, tulenevat kohustust teavitada oma pädevate asutuste nimesid ja kontaktandmeid, kes peaksid vastutama määruse kohaldamise järelevalve ja täitmise tagamise eest. Pädevate asutuste nimed ja kontaktandmed tuli komisjonile teada anda 5. veebruariks 2025.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega ning selgitab, et määruses ette nähtud pädeva asutuse määramiseks koostab Kliimaministeerium atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2026. aasta I kvartalis. Seaduseelnõu jõustumine on kavandatud 2026. aasta esimesel poolaastale.

Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 17. septembril 2025.

17. Eesti seisukohad rikkumismenetluse nr 2025/2101 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamist käsitleva direktiivi mittenõuetekohane ülevõtmine) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti vastab Euroopa Komisjoni ametlikule kirjale rikkumismenetluses nr 2025/2101, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Komisjon esitas Eestile 18 etteheidet.

Eesti nõustub 2 komisjoni etteheitega ja nõustub osaliselt 8 komisjoni etteheitega. Eesti tunnistab, et joogipakendi, joogipudeli ja joogitopsi definitsioonid kehtivas pakendiseaduses vajavad täpsustamist selliselt, et nendega oleksid hõlmatud ka need joogipakendid, -pudelid ja -topsid, mida müüakse ilma korgi ja kaaneta. Samuti on Eesti nõus, et turulelaskmise piirang peab hõlmama ka vahtpolüstüreenist joogipakendeid, mis mahutavad kolm liitrit ja rohkem vedelikku. Puuduste kõrvaldamiseks lubab Eesti 2026. aastal muuta pakendiseadust.

Eesti ei nõustu 8 komisjoni etteheitega ja leiab, et Eestis kehtiv ühekordselt kasutatavate plasttoodete laiendatud tootjavastutuse süsteem (sh plasti sisaldavate kalapüügivahendite seirenõuded ja nende tootjate vastutus), ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmete liigiti kogumise regulatsioon ning tarbijate teadlikkuse suurendamiseks võetud meetmed vastavad direktiivi nõuetele.

Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 17. septembril 2025.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjate halduskoormuse ja Euroopa Liidu ühtsel turul digipöörde edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus IV) kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitles nn Omnibus IV lihtsustamispaketti, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja edendada digipööret ühisturul.

Pakett toob väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele seni kehtinud leevendused ka kuni 750 töötajaga ettevõtetele, mille aastakäive ei ületa 150 miljonit või aastane bilansimaht 129 miljonit eurot. See lihtsustab EL-is kapitaliturgudele pääsemist ja tugevdab rahastuse kättesaadavust. Samuti kavandatakse tootega kaasasoleva info digitaliseerimist.

Eesti hinnangul on algatustel positiivne mõju: EL-is väheneb kasvufaasis ettevõtete halduskoormus, muudatused toetavad investeerimist ja aitavad kaitsta keskkonda. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühtsel turul tegutsemise reeglid on võimalikult lihtsad, ühetaolised ja vähekoormavad kõikidele ettevõtjatele, sõltumata nende suurusest. Ainult põhjendatud juhtudel võiks üldreeglitest rangemad erinõuded sätestada suurettevõtetele.

Eesti toetab leevendusi isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisel, fluoritud gaaside registri kohustuste täpsustamist ning digitaalse info kasutuselevõttu tooteohutuse tagamisel. Tarbijale peab siiski jääma võimalus saada olulist ohutusinfot ka füüsilisel kujul.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 16. septembri 2025. a kohtumisel
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

16. septembri üldasjade nõukogu ühe päevakorrapunktina toimub iga-aastase õigusriigi dialoogi teemal horisontaalne arutelu, mida Eesti toetab.

Nõukogu seisukohtade raames võetakse ka Eesti seisukoht Ukraina territoriaalse terviklikkuse sanktsioonirežiimi pikendamise kohta.

Istungi päevakord

Valitsuse kommunikatsioonibüroo