Peaminister Michal kutsub eksperdid appi noorte vaimse tervise kaitsmiseks digikeskkonnas

Peaminister Kristen Michali sõnul on sotsiaalmeedia ja erinevad digikeskkonnad noorte elu tavapäraseks osaks, kuid seejuures ei saa mööda vaadata ka nendega kaasnevatest riskidest. "Noorte ärevus ja vaimse tervise probleemid on tõsine ja süvenev mure. Mitmed riigid on viimastel aastatel kehtestanud või kavandavad noortele sotsiaalmeedia kasutamise piiranguid. Keeldudest olulisem on leida lahendused, mis päriselt meie noori aitaksid. Seetõttu olen kokku kutsunud Eesti juhtivatest ekspertidest koosneva nõukoja, et koostöös teadlaste, noorsootöö spetsialistide ja noorte esindajatega leida tõhusaid viise sotsiaalmeedia negatiivsete mõjude vähendamiseks," ütles peaminister.

Nõukoda esitab 2026. aasta lõpus valitsusele raporti ettepanekute ja soovitustega, mis on suunatud nii riigile, lapsevanematele kui noortele. Raportis pakutakse välja alternatiivsed võimalused ettepanekute elluviimiseks. Eesmärk on leida lahendused, mis arvestavad ühelt poolt digikeskkondade võimaluste ja rolliga noorte igapäevaelus ning teisalt aitavad vähendada nende kasutamisega kaasnevaid riske.

Tartu Ülikooli EU Kids Online Eesti 2025. aasta uuringu järgi puutuvad õpilased varasemast sagedamini kokku näiteks häiriva veebisisu, seksuaalse sisuga sõnumite ja interneti liigkasutusega. Uuring näitab ka seost laste vaimse heaolu ning veebikiusamise ja kahjuliku veebisisuga kokkupuutumise vahel.

Ka Tervise Arengu Instituudi kooliõpilaste tervisekäitumise uuring osutab probleemse digikasutuse kasvule. 2022. aasta uuringu järgi esines sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid 8 protsendil 11-15-aastastest õpilastest, võrreldes 6 protsendiga 2018. aastal. Sümptomeid esines 10 protsendil tüdrukutest ja 7 protsendil poistest ning eriti haavatava rühmana paistsid silma 13-aastased tüdrukud.

Uuringust selgus samuti, et vähemalt kaks tundi päevas veedab sotsiaalvõrgustikes 63 protsenti tüdrukutest ja 47 protsenti poistest ning kasutamine kasvab vanusega. Pikem elektroonilise meedia kasutamine suhtlemiseks seostus uuringus muu hulgas madalama eluga rahulolu, lühema uneaja, nõrgemate õpitulemuste ja depressiivsete episoodide sagedasema esinemisega. Samas rõhutavad uuringute autorid, et digitehnoloogia kasutamine iseenesest ei põhjusta vaimse tervise probleeme - mõju sõltub kasutajast, kasutusviisist ja olukorrast.

Nõukoja töös osalevad eri valdkondade teadlased ja praktikud:

• Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak;
• Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel;
• Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen;
• kliiniline psühholoog, Peaasi.ee asutajaliige ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa;
• Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ja neuroteadlane Jaan Aru;
• Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro;
• Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht ja psühhiaater Madis Parksepp;
• Lastekaitse Liidu projekti "Targalt internetis" koordinaator Malle Hallimäe;
• Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Kristina Masen;
• Henry Kask, Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees.

Teadlaste, ekspertide ja praktikute erinev taust võimaldab käsitleda teemat meedia- ja digipädevuse, psühholoogia, vaimse tervise, neuroteaduse, hariduse, lastekaitse ja noorsootöö vaatenurgast. Noorte kaasamise eesmärk on tagada, et ettepanekute väljatöötamisel arvestatakse noorte endi ettepanekute, kogemuste ja vajadustega.

Esimesel koosolekul valiti nõukoja esimeheks Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak. "Nõukoja liikmete ühine soov on teaduskirjanduse ning rahvusvaheliste parimate praktikate analüüsi pinnalt välja töötada Eesti oludest ja meie noorte praktikatest lähtuvaid ning erinevaid tasandeid hõlmavaid lahendusteid. Neid lahendusi asume nõukojas otsima ja läbi arutama noortega koostöös, et jõuda soovitusteni, mis oleksid mitte ainult teaduspõhised vaid ka sihtrühma enda arvates sisuliselt rakendatavad," ütles professor Siibak.

Nõukoja ülesanne on analüüsida olemasolevaid teadmisi tervikuna ning hinnata, millised meetmed võiksid Eesti oludes kõige paremini toetada laste ja noorte heaolu. Lahenduste väljatöötamisel võetakse arvesse nõukoja liikmete ekspertteadmisi, olemasolevaid ja lähiajal valmivaid uuringuid, noorte endi kogemusi ja ettepanekuid ning teiste riikide praktikat.

Nõukoda käsitleb nii sotsiaalmeedia kui ka videomängude keskkondadega seotud küsimusi. Tähelepanu all on võimalikud riskid noorte vaimsele tervisele, probleemse kasutamise ennetamine, laste ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamine ning võimalused kujundada digikeskkonda, kus noorte õigused ja heaolu oleksid paremini kaitstud.

Nõukoja järgmine kohtumine toimub kahe nädala pärast, 14. septembril 2026.