Valitsuse 5.2.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmisega rakendatakse EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.

Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.

Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.

Pädevaks asutuseks määratakse transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.

Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist, näiteks muutub autoettevõtjatele tunnuskoodide taotlemine täielikult digitaalseks.

2. Geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust tuleb muuta, et rakendada EL määrust 2023/2411, millega on loodud üle-euroopaline geograafiliste tähiste kaitse süsteem käsitöönduslikele ja tööstustoodetele. Määrusega laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet kogu Euroopa Liidus.

Geograafiline tähis viitab kindlast geograafilisest piirkonnast pärit tootele, mille omadused või maine on seotud nende päritoluga. Kaitstud tähist võivad kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Teistel tootjatel ei ole õigust tähist kasutada.

Uus kord annab tootjatele võimaluse kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nendega seotud traditsioonilist oskusteavet ühe taotlusega kogu Euroopa Liidus. See aitab tõsta toodete väärtust, hõlbustab nende turustamist välisturgudel ja hoiab ära nimetuste väärkasutuse. Tarbijatele loob geograafiline tähis selge ja usaldusväärse märgi toote päritolu ja kvaliteedi kohta, mis hõlbustab teadlike valikute tegemist.

Euroopa tasandil hõlmab süsteem selliseid tuntud näiteid nagu Murano klaas, Donegali tviid, Limoges'i portselan, Solingeni söögiriistad ja Bolesławieci keraamika. Eestis loob eelnõu võimaluse kaitsta muu hulgas Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi, Saaremaa sepatööd. Muudatused aitavad säilitada ja edendada piirkondlikke oskusi, toetada kohalikke meistreid ning luua ja hoida töökohti Euroopa eri piirkondades.

3. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 149 "Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega muudetakse rahvuspargi kaitse-eesmärke, et viia need kooskõlla valitsuse kinnitatud Natura 2000 ala korralduse ja standardandmevormiga (SDF). Muudatuste eesmärk on kõrvaldada senised vastuolud, millele on viidanud Euroopa Komisjon Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses, ja ühtlustada siseriikliku kaitseala eesmärgid Natura ala kaitse-eesmärkidega.

Kaitse-eesmärke täiendatakse uute kaitstavate liikide ja elupaigatüüpidega, et parandada nende säilimist. Näiteks lisatakse rahvuspargi kaitse-eesmärkide hulka haruline võtmehein ning elupaigatüübina kuivad niidud lubjarikkal mullal. Samuti täpsustatakse kaitstavate linnuliikide loetelu, lisades sinna muu hulgas sinikael-pardi.

Lisaks muudetakse kaitsekorda, et võimaldada I kaitsekategooria liigi elupaikades liigi säilitamiseks vajalikke hooldustöid.

Karula rahvuspargi välispiiri ega vööndite piire ei muudeta.

4. Riiklike teaduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse igal aastal Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistva teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel määratakse üks elutööpreemia suurusega 65 000 eurot, kaheksa aastapreemiat suurusega 20 000 eurot ning üks preemia teadusala paradigmat ja maailmapilti muutva või uut teadusvaldkonda rajava või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teadusliku avastuse eest suurusega 50 000 eurot.

Auhinnad antakse üle 18. veebruaril 2026. Rüütelkonna hoones.

5. Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest kasutada andmiseks tähtajaga üle 10 aasta (Tapa linnas Karja tn 6 kinnisasi)
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek anda Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas asuv Karja tn 6 kinnisasi (pindala 135 415 m²; sihtotstarbeta maa 100%) avaliku enampakkumise korras hoonestusõiguse seadmise teel kasutusse 50 aastaks.

Enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping, mille alusel rajatakse kinnisasjale tootmisüksuse toimimiseks vajalikud hooned ja rajatised.

6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Rae vallas Lehmja külas 9 kinnistut)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium annab pärandihoidla rajamiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle maatükid Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas. Sinna on plaanis rajada Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla. Kinnistute üürnikuks saab muinsuskaitseamet, kes koostöös RKASi, kultuuriministeeriumi ja riigile kuuluvate muuseumikogusid haldavate muuseumidega valmistab ette keskse konserveerimis-, digiteerimis- ja säilitamiskeskuse rajamist.

Seoses kinnistute üleandmisega volitab valitsus rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 93 300 euro ulatuses ning märkima kuni 933 uut 100-eurose nimiväärtusega aktsiat. Aktsiakapitali suurendamine toimub kinnistute üleandmise kaudu mitterahalise sissemaksena.

7. Ametnikueetika nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku kinnitada ametnikueetika nõukogu uus koosseis, kuna eelmise koosseisu volitused on lõppenud. Nõukogu koosseisu volituste tähtaeg on kolm aastat.

Eetikanõukogus on üheksa liiget ja liikmete määramine lähtub kolmest kriteeriumist: isiku autoriteetsus, laitmatu maine ja kogemus eetika valdkonnas ning avaliku teenistuse eetika küsimustes. Eetikanõukogu põhineb avaliku teenistuse eneseregulatsioonil ja seetõttu moodustavad selle koosseisu enamuse teenistuses olevad ametnikud. Nõukokku kuulub viis kuni kuus avalikus teenistuses olevat ametnikku ja kolm kuni neli mitteametnikust eksperti, kellest üks peab olema endine ametnik. Avalikus teenistuses olevatest ametnikest eetikanõukogu liikmete määramisel arvestatakse, et esindatud oleksid erinevate ametiasutuste ametnikud.

Eetikanõukogus on esindatud eetika valdkonna kogemusega asjatundjad ministeeriumidest - rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak, justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ulla Saar.

Põhiseadusliku institutsiooni esindajaks on Riigikontrolli nõunik Airi Mikli ning kohaliku omavalitsuse esindajaks Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Avaliku teenistuse välistest ekspertidest on eetikanõukogusse kaasatud riigihalduse ja avaliku teenistuse eksperdina Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde ning programmijuht Külli Taro, professiooni- ja avaliku teenistuse eetika eksperdina Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor Aive Pevkur, avaliku poliitika eksperdina Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste lektor Ott Lumi ja endise kõrge riigiametnikuna Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse liige Heiki Sibul. Eelmisest koosseisust jätkavad Kaur Kajak, Heddi Lutterus, Airi Mikli, Jüri Mölder, Aive Pevkur, Ulla Saar, Heiki Sibul ja Külli Taro. Uus liige on Ott Lumi. Eetikanõukogu esimees on Külli Taro.

Eetikanõukogu teenindamise tagab rahandusministeerium.

8. Eesti kodakondsuse andmine (26 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 26 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu India, Bangladeshi, 3 Türgi, 4 Ukraina kodanikud ja 16 Venemaa kodanikud.

Taotlejad vastavad seadusest tulenevatele tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.

9. Eesti kodakondsuse andmine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 24 isikule naturalisatsiooni korras.

Taotlejad vastavad seadusest tulenevatele tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.

10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

Taotleja vastab seadusest tulenevatele tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.

11. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema 2 alaealisele lastele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

Taotleja vastab seadusest tulenevatele tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.

12. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

Taotleja vastab seadusest tulenevatele tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.

13. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

Taotleja vastab seadusest tulenevatele tingimustele Eesti kodakondsuse saamiseks.

14. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. detsember 2025. a
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

31. detsembri 2025. a seisuga on stabiliseerimisreservi maht turuväärtuses 485,6 miljonit eurot.

Võrreldes 2024. aasta lõpu seisuga kasvas reservi maht 32,3 miljoni euro võrra, samas kui aasta varem oli kasv vaid 1 miljon eurot.

Aasta jooksul laekus stabiliseerimisreservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. 2024. aastal reservi sissemakseid ei tehtud. Ülejäänud ligikaudu 13,8 miljoni euro suurune kasv tulenes investeeringute tootlusest ja varade turuväärtuse muutusest 2025. aasta jooksul.

Reservi aastane tulusus oli 2,92 protsenti, mis hõlmas nii intressitulu kui ka väärtpaberite hinnaliikumist. Tulusust mõjutasid eelkõige rahvusvahelised finantsturud.

Olulisima tegurina avaldas mõju Hollandi pensionireform, mille raames liigub 2026. aasta alguses ligi 550 miljardi euro väärtuses varasid uude süsteemi. See vähendas pikaajaliste võlakirjade nõudlust ja tekitas euroala võlakirjaturgudel 2025. aasta neljandas kvartalis müügisurve. Samuti mõjutas turge ootuspärane võlakirjaemissioonide kasv jaanuaris ning Ameerika Ühendriikides novembris toimunud 43-päevane valitsuse tööseisak ja vaidlused võlalimiidi üle. See suurendas turu ebakindlust.

15. Eesti seisukoht EL toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2022/2171 (määrustest (EL) nr 1178/2011 ja nr 965/2012 tulenev kohustus tagada Eesti tsiviillennundusasutusele tema ülesannete ja kohustuste täimiseks piisav arv kvalifitseeritud ja pädevaid töötajaid) kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon saatis Eestile 11. detsembril 2025 põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses, milles leidis, et Eesti ei ole taganud tsiviillennunduse järelevalveks piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid. Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et transpordiametile on eraldatud piisavad vahendid lennundusohutuse järelevalve ülesannete täitmiseks.

Transpordiamet ajakohastab eelarve- ja ametikohtade arvestust ning koostab värbamiskava, mis esitatakse Euroopa Liidu Lennundusohutusametile 2026. aasta esimeses kvartalis.

Eesmärk on tagada hiljemalt 2027. aastaks lennundusteenistuse piisav mehitatus.

Euroopa Komisjonile esitatava vastuse tähtaeg on 11. veebruar 2026.

16. Eesti seisukohad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse fondi teadusprogrammi kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Söe ja Terase Teadusfondi teadusprogrammi eesmärk on toetada Euroopa söe- ja terasesektori teadus- ja innovatsioonitegevust, et suurendada tööstuse konkurentsivõimet, parandada ohutust ning vähendada keskkonnamõju. Terasesektoris keskendub programm uute materjalide ja tootmisprotsesside arendamisele ning süsinikuheite vähendamisele. Söesektoris on fookuses kaevandamise ohutus, keskkonnakaitse ja üleminek puhtamatele tehnoloogiatele.

Programmi rahastatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse likvideerimisest järelejäänud varade tuludest.

Euroopa Komisjoni ettepanek on suurendada programmi aastast rahastust perioodil 2027-30 kuni 200 miljoni euroni, et toetada tööstuse heitmete vähendamist ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet.

Eesti toetab rahastuse suurendamist ning peab oluliseks programmi edasist arendamist.

Eesti seisukohalt on oluline, et programmi fookus laieneks lisaks söe- ja terasesektorile ka põlevkiviga seotud teadus- ja arendustegevusele ning vanaraua ümbertöötlemise innovatsioonile, mis toetaks Eesti tööstuse ja ringmajanduse arengut ja aitaks kaasa Ida-Virumaa õiglasele üleminekule.

Samuti peab Eesti oluliseks toetusmäärade ühtlustamist ning programmi paremat ligipääsetavust väiksemamahulistele projektidele ja uutele taotlejatele.

17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse ühtse turu ja tolli programm aastateks 2028-2034 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/444, (EL) 2021/690, (EL) 2021/874 ja (EL) 2021/1077, eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Ühtse turu ja tolli programmi (SMCP) eelnõu on osa Euroopa Komisjoni EL pikaajalise eelarve 2028-2034 ettepanekust, mis koondab ühte programmi mitu praeguse pikaajalise eelarve eraldiseisvat programmi. Eesmärk on ühtse turu, tolliliidu, maksustamise ja pettustevastase tegevuse ladusas toimimine ja Euroopa statistika arendamine.

Ettevõtjatele soovitakse tagada tõhus ja õiglane ühtne turg, kus tegutsemiseks on võrdsed tingimused.

Programmi kaudu toetatakse tolli- ja maksusüsteemide digitaliseerimist, edendatakse liikmesriikide ametiasutuste koostööd ja teabevahetust. Tugevdatakse võitlust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega, parandatakse tarbijakaitset ja toodete ohutuse järelevalvet.

Toetatakse kvaliteetse ja usaldusväärse Euroopa statistika tegemist, arendamist ja levitamist poliitikakujundamise tarbeks ning edendatakse innovatsiooni ja digitaliseerimist nii ettevõtluses kui riigihalduses.

Eesti toetab programmi eesmärke. Programmi eelarveks on komisjoni ettepanekus kavandatud 6,2 miljardit eurot.