Valitsuse 15.1.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et tugevdada maksualast halduskoostööd ja teabevahetust EL liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ((EL) 2023/2226), mida tuleb rakendada alates 1. jaanuarist 2026.

​Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Mh võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.

​Seaduse muudatusega laieneb finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. Ühtlasi täpsustatakse aruandluse sisu, et esitatav teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav. See puudutab näiteks kontoomaniku/kontrollivate isikute rolle, konto liiki, residentsust.

​Olulise muudatusena kaotatakse senine nn laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused maksu- ja tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.

Eelnõuga lisatakse aruandlusesse ka piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sh need, mis puudutavad füüsilise isiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni 7 aastat. Muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks paremini kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega.

2. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmisega võetakse Eesti õigusesse üle finantsteenuste kaugturustuse direktiiv. ​Direktiiv asendab varasema samasisulise direktiivi ja kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga.

Direktiiv ajakohastab reeglid olukorrale, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset kaugmüügi ehk sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja kasutajale arusaadavalt ka väiksel ekraanil.

​Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda online asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

​Olulise uuendusena kehtestatakse veebilepingute puhul taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. See peab andma tarbijale võimaluse loobuda 14-päeva jooksul ostust sama lihtsalt kui internetipoest paari klikiga asja soetamine. Praegu on e-poes ostmine tehtud ülilihtsakssaks, aga taganemine on sageli keeruline ja peidetud blankettide või juhiste taha.

3. Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu

Valitsus plaanib kinnitada ja saata Riigikogule ratifitseerimiseks Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni. Eesti allkirjastas konventsiooni detsembris 2025 Haagis koos 33 teise riigi ja Euroopa Liiduga. Ratifitseerimine on järgmine samm panna Venemaa vastutama agressiooniga tekitatud laastavate kahjude eest Ukraina riigile, elanikele, ettevõtetele ja keskkonnale.

​Loodava rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata kindlaks hüvitissummad, mis kuuluvad väljamaksmisele. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.

​Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest terviklikust rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ning registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõuet 13 kategoorias. Teine sammas on nüüd loodav kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavaid summasid. Kolmas samm on kompensatsioonifond, mis tuleb tulevikus luua ja mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.

​Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda vaid juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.

4. Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. ​Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.

​Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.

Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.

​Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid. Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saaksid pikemad ja raskemad autorongid teedel sõita alates 1. aprillist.

​

5. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (782 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaks ja sõiduautode registreerimistasu. Seadus on kavandatud jõustuma tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026.

Rahandusministeeriumi ettepanek valitsusele on eelnõu mitte toetada, kuna põhjused mootorsõidukimaksu seaduse algatamiseks on endiselt asjakohased.

6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse valitsuse määruseid, et viia need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2668, mis käsitleb töötajate kaitsmist asbestiga kokkupuutest. Muudatuste eesmärk on tõhustada töötajate kaitset asbesti kui ohtliku kantserogeeni eest. Asbest põhjustab asbestoosi, mesotelioomi ja kopsuvähki, mille sümptomid ilmnevad aastakümnete järel. Ohutut kokkupuutetaset pole võimalik määrata, mistõttu piirnorme karmistatakse.

Praegune piirnorm 0,1 kiudu/cm³ langeb 21. detsembrist 2025 tasemele 0,01 kiudu/cm³. Alates 21. detsembrist 2029 rakendub rangem nõue: piirnorm on sama 0,01 kiudu/cm³, kuid asbestikiudude loendamisel õhuproovis arvesse võtma ka peenemaid kiude laiusega alla 0,2 mikromeetri, või järgima madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm3, kui õhuproovis loendatakse kiude laiusega 0,2-3 mikromeetrit. Hindamisel asendatakse faasimikroskoopia täpsema elektronmikroskoopiaga.

Tööandja peab enne ehitustöid tuvastama asbesti esinemise ja kavandama riskide vähendamise. Asbesti lammutamiseks või kõrvaldamiseks on vajalik tööinspektsiooni eelnev teavitamine ja nõusolek. Kehtima jääb üldine kohustus teavitada tööinspektsiooni igast asbestitööst, lisandub tööinspektsiooni eelneva nõusoleku nõue lammutus- ja kõrvaldamistööde jaoks. Teavitus toimib automaatselt loa taotlusena, mille alusel kontrollitakse ettevõtte pädevust ja vahendeid.

Töötajate väljaõppe viib edaspidi läbi täiskasvanute koolituse seadusele vastav täienduskoolitusasutus.

Suletud ruumis tehtaval asbestitööl on edaspidi kohustuslik kasutada õhutihedat kaitseümbrist ja mehaanilist tõmbeventilatsiooni.

Tööinspektsioonile esitatav teade peab sisaldama töötajate nimekirja, koolitustõendeid ja tervisekontrolli andmeid.

Määrusega lisandub tööandjale tööinspektsiooni teavitamise kohustusi. Halduskoormuse vähendamiseks plaanitakse muuta töötervishoiu ja -ohutuse seadust.

Näiteks on plaanis, et töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei kohaldu täies ulatuses ühemehe-ettevõttele, kus ettevõtte ainuosanik, juhatuse liige ja töötaja on üks ja sama inimene. Samuti ei pea määrama esmaabiandjat, kui töötajad töötavad üksinda või kui ettevõtted, kes töötavad ühisel töökohal, on kokku leppinud ühises esmaabikorralduses või kui tegu on tervishoiuteenuse osutajatega.

Kohustuslik on valida või moodustada töökeskkonnavolinik ja nõukogu, kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib. Tööandja ei pea enam tööinspektsiooni teavitama määratud töökeskkonnaspetsialistist või valitud töökeskkonnavolinikust.

Ettevõte, kus on alla kümne töötaja, ei pea töökeskkonna riskianalüüsi tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse üles laadima või tööinspektsioonile edastama ega töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama. Kaob tööinspektsiooni kohustus kontrollida uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele.

7. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024- 2029" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus lõpetab 2026. aasta aprillist Eesti Töötukassa kaudu ettevõtluse alustamise toetuse maksmise ja järelteenuste osutamise, kuna selle tulemuslikkus on madal. Toetust kasutas ainult 0,4% töötutest ja vaid iga kümnes toetuse saaja lõi endale püsiva töökoha. Edaspidi jätkab ettevõtluse toetamisega Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning töötukassa dubleeriv tegevus selles osas kaob.

Muudatus on osa tööhõiveprogrammi 2024-2029 reformist, mille eesmärk on kasutada töötuskindlustusvahendeid otstarbekamalt.

Muudatus toob kaasa olulise halduskoormuse vähenemise, kuna senise teenuse menetlemine moodustas 15% meetme aastasest eelarvest. Aastas vabaneb kuni 2,5 miljonit eurot aastas, mis suunatakse tööturuteenustesse, mis aitavad tööle rohkem noori ja erialata inimesi.

Praegused programmi osalejad saavad oma alustatud tegevused lõpuni viia.

Täiendavalt muudetakse tasemeõppes osalemise toetuse arvutamise aluseid, et tagada võrdne kohtlemine kõigile osalejatele.

8. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 "Väikesaarte nimistu" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsuse määrusega lisatakse püsiasustusega väikesaarte nimistusse Hiiumaa vallas asuv Saarnaki laid. Laiu pindala on u 148 hektarit, see asub Hiiumaa kagurannikul Soonlepa lahe suudmes ja on osa Salinõmme külast.

Seaduse kohaselt kantakse nimistusse need alla 100 km2 pindalaga saared, kus eelneval aastal elas rahvastikuregistri andmetel igakuiselt vähemalt viis inimest.

​Rahvastikuregistri andmetel elas Saarnaki laiul eelneval aastal seitse inimest.

Nimistusse lisamine toob Hiiumaa vallale kaasa lisarahastuse, täiendavad vahendid eraldatakse vallale alates 2027. aastast.

Hiiumaa vald saab õiguse nimetada valitsuse väikesaarte komisjoni Saarnaki esindaja. Vald peab moodustama saare üldkogu ja viima läbi saarevanema valimised.

Elutähtsate teenuste osas peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga ja looma saarele avariiside võimekuse, et tagada side ka telefoniühenduse katkemisel. Vastavalt püsielanike liikumisvajadusele tuleb korraldada transpordiühendus.

Valitsus uuendab väikesaarte nimistut igal aastal hiljemalt 1. veebruariks.

​​Praegu kuulub püsiasustusega väikesaarte nimekirja 18 saart:

Määruse jõustumisel on Eestis kokku 19 väikesaart, lisaks Saarnaki laiule: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manõja, Mohni, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Viirelaid, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.

9. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" muutmise eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeeti ning julgeolekukontrolli nõusoleku vormi.

Täpsustatakse vormide sisu, näiteks lisandub krüptovara puudutav info. Valdavalt on tegu selguse huvides tehniliste muudatustega.

Peamine eesmärk on parandada andmekvaliteeti, samuti paraneb taotlejate arusaam nõutud andmetest, mis seni on tekitanud ebaselgust. Kuigi järjest enam liigutakse üle andmete esitamisele e-keskkonnas, on siiski arvestatav hulk taotlusi, kus andmed esitatakse ankeetvormil.

Määrus jõustub 2. veebruaril 2026. aastal.

10. Elering AS poolt elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku kriisijuhtimiskeskuse ehitamine ja ehitise riigikaitseliseks ehitiseks määramine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus määrab Eleringi rajatava uue kriisijuhtimiskeskuse riigikaitseliseks ehitiseks. See vajadus on tekkinud seoses muutunud ohuhinnangutega.

Eleringi Tallinna juhtimiskeskuse tänased ruumid ei ole projekteeritud julgeoleku riske arvestades. Kuna keskuses tegeletakse riigikaitseliselt oluliste teemadega, tuleb piirata ligipääsu nii projekteerimise, ehitamise kui hilisema kasutamise etappide kohasele infole.

Keskuse rajamisel arvestatakse võimalike hübriidrünnakute stsenaariumitega ning luuakse ka eeldused energiasüsteemi taastamiseks.

11. Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2026. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Õpetajate palga alammäär on 2026. aastal 1970 eurot (tõus 8,2%). 1. märtsist kehtestatakse riiklik õpetajate karjäärimudel, mis määratleb karjääriastmed ja nendele vastavad palgakoefitsendid. Õpetajate palga alammäär ehk 1970 eurot hakkab kehtima alustavale õpetajale ja õpetaja astmele. Vanemõpetaja astme palgakoefitsent on 1,1-kordne ehk palk 2167 eurot ja meisterõpetaja astmel 1,3-kordne ehk palk 2561 eurot.

Lisaks alammääradele eraldatakse koolipidajatele lisapalgafond palkade diferentseerimiseks. 2026. aastal suureneb see 22%-ni, mis tähendab 2 protsendipunktilist kasvu. Palgafondi arvestuslik suurus on 2403 eurot brutopalgana iga õpetaja ametikoha kohta.

12. "Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2025−2029"
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikantselei esitab valitsusele heaks kiitmiseks "Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2025-2029" eelnõu.

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus, mis edendab head riigivalitsemist. Avatud valitsemine tähendab, et võimu teostatakse ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis elanikega.

Eesti liitus AVP-ga 2012. aastal. Praeguseks kuulub partnerlusse 74 riiki ja 150 omavalitsust. Eesti on alates 2021. aastast AVP juhtkomitee liige ning 2022. aastal oli Eesti ka ühe aasta AVP juhtiv kaaseesistuja, korraldades Tallinnas AVP tippkohtumise. Praegu juhib Eesti AVP kriteeriumide ja standardite alakomiteed.

AVP tegevusi viiakse ellu kahe- või nelja-aastaste tegevuskavadega ning vastutavate organisatsioonide eelarvest.

Tegemist on Eesti seitsmenda tegevuskavaga, mille elluviimine on alanud 2025. aastal ning mis kehtib kuni 2029. aasta lõpuni.

13. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks.

14. Eesti seisukoht rikkumismenetluses nr 2025/0311 (energiatõhususe direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon heidab Eestile ette direktiivi (EL) 2023/1791 mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiiv käsitleb energiatõhusust ja selle ülevõtmise tähtpäev oli 11. oktoobril 2025.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik muuta eelkõige energiamajanduse korralduse seadust, kuid muudatusi tuleb teha ka elektrituruseadusesse, maagaasiseadusesse ja kaugkütteseadusesse. Kliimaministeerium koostab direktiivi ülevõtmiseks vajaliku seaduseelnõu ja esitab selle 2026. aasta esimesel poolel Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.

Eesti lisab, et direktiiviga on EL-i energiatõhususe regulatsiooni sisse viidud mitmed olulised muudatused. Nendest kõige keerukam on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine viisil, mis tagaks võimalikult väikese halduskoormuse ja proportsionaalsed nõuded turuosalistele. Eesti on seni oodanud komisjoni juhendmaterjali selle põhimõtte praktiliseks rakendamiseks. Kuna juhendmaterjali valmimine on viibinud, on see raskendanud ka direktiivi ülevõtmiseks vajaliku seaduseelnõu koostamist. Samuti teeb direktiivi ülevõtmise keeruliseks lisarahastuse vajadus avaliku sektori energiatõhususe eesmärkide täitmiseks.

Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 21. jaanuaril 2026.

15. Eesti seisukoht rikkumismenetluses nr 2025/2184 (hoonete energiatõhususe direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitajad: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 21. novembril 2025 Euroopa Komisjonilt (edaspidi komisjon) ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2025/2184. Komisjon leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse tähtaegselt üle võtnud direktiivi (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi direktiiv) artikli 17 lõiget 15. Direktiivi artikli 17 lõike 15 ülevõtmise tähtpäev oli 1. jaanuaril 2025.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi artikli 17 lõige 15 võetakse Eesti õigusesse üle atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine), mille eelnõu on Vabariigi Valitsuse istungil 24. juulil 2025 heaks kiidetud. Eelnõu esimene lugemine Riigikogus toimus 15. oktoobril 2025. Direktiivi artikli 17 lõike 15 ülevõtmiseks vajalik säte aga edastati Riigikogule muudatusettepanekuna 8. detsembril 2025 pärast eelnõu esimest lugemist. Praeguse ajakava kohaselt jõustub eelnõu seadusena 2026. aasta esimesel poolel.

Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 21. jaanuaril 2026.

16. Eesti seisukohad Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 Euroopa ettevõtluskukrute (edaspidi ärikukkur) loomist käsitleva algatuse. Ärikukru puhul on tegemist uue digitaalse teenusega, mis võimaldab kukru omanikel ennast autentida, dokumente e-allkirjastada, e-tembeldada ja oma erinevaid tõendeid kukrust esitada.

Ettevõtjatele on ettepaneku kohaselt ärikukru kasutamine vabatahtlik, kuid kõik liikmesriikide ametiasutused peavad võimaldama selle kasutamist endaga suhtlusel. Komisjoni ettepaneku kohaselt arendab seda uut teenust erasektor, riigi kanda jäävad liidestumiskulud, koolituskulud, ärikukrute soetamiskulud ning edaspidi halduskulud erasektorilt.

Ärikukru algatusel puudub Euroopa Komisjoni mõjuhinnang, mistõttu on keeruline hinnata ka selle tegelikku mõju Eestile. Esialgsete hinnangute kohaselt on algatuse rakendamine Eesti jaoks väga kulukas - esimesel juurutamise aastal on suurusjärk 153 miljonit eurot ja edaspidi haldus/hoolduskulud 24 miljonit), samas kui lubatud kokkuhoiu metoodika ja realistlikkus on ebaselged.

Arvestades, et Eestis on juba väljakujunenud ja toimiv digiriigi taristu (eID, X-tee, registripõhine andmevahetus), näeme riski dubleerivate, dokumendipõhiste paralleelsüsteemide tekkeks.

Euroopa Liidus on juba vastu võetud mitmeid õigusakte ja käivitatud algatusi, mis peaks digivõimalusi ettevõtluse hüvanguks rakendama:

- eIDAS määrus usaldusteenuste kohta (e-allkirjad, templid jne)

- digiidentiteedi kukkur (tõendite hoiustamine, esitamine)

- ühtse digivärava (SDG) määrus andmete ühekordse esitamise süsteemiga (OOTS)

- äriregistrite liidestuse süsteem (BRIS)

Juba nende EL õigusaktide alusel reguleeritud lahenduste kasutuselevõtt praktikas on problemaatiline. Ärikukru näol veel ühe kaheldava lisandväärtusega, suurte halduskuludega ja olemasolevat paljuski dubleeriva lahenduse juurde tekitamine ELi tasandil ei loo lisandväärtust, mistõttu Eesti Euroopa Komisjoni esitatud kujul eelnõu ei toeta, kuid üritab eelnõus pakutud lahendust sobivamaks muuta.

17. Eesti seisukohad 19. jaanuaril 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 20. jaanuaril 2026 toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühmas antakse ülevaade Bulgaaria üleminekust oma valuutalt eurole 1.1.2026. Rahandusministrid arutavad euroala majanduspoliitilisi soovitusi ja prioriteete 2026. aastaks ning saavad ülevaate G7 riikide ühenduse rahandusministrite viimasest kohtumisest. Toimub Euroopa Keskpanga asepresidendi kandidaadi selekteerimine.

ECOFINi kohtumisel tutvustab nõukogu uus eesistuja oma prioriteete. Nõukogu võtab vastu järeldused 2026 häiremehhanismi aruande kohta ja otsustab Soome suhtes algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Regulaarsete teemadena on päevakorras Ukraina rahandus- ja majandusolukorra ülevaade ning muudatuste kinnitamine liikmesriikide taastekavades.