Riigipea kuulutas välja hoiu-laenuühistu seaduse muutmise seaduse

President Alar Karis andis heakskiidu hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele, mis suurendab hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunab ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga- või ühistupanga vormi ning tagab, et nende hoiustele laieneks Tagatisfondi kaitse.

Kogu reform viiakse ellu kolmes etapis aastatel 2026-2029.

Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Hoiu-laenuühistul peab olema stressiolukorras piisavalt vahendeid, et hoiuseid 60 päeva jooksul välja maksta. Hoiu-laenuühistud peavad viima oma tegevuse kõrgendatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.

Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid.

Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud oma tegevuse ümber korraldama ühistupangaks ja taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.

Kui hoiu-laenuühistu ei ole taotlust tähtajaks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta vastavalt sätestatud tähtaegadele lõpetama olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute, makseteenuste osutamise või tarbijakrediidi väljastamise. Võimalik on jätkata tulundusühistu vormis ka makseasutuse või krediidiandjana. Tegevuse lõpetajad peavad sellest otsusest ametlikult teada andma. Hoiu-laenuühistud kui ühistu vorm kaob 1. märts 2029, sest sellest kuupäevast muutub hoiu-laenuühistute seadus täielikult kehtetuks.

Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 12 hoiu-laenuühistut. 2025. aasta märtsi lõpu seisuga oli neil liikmeid kokku 12 172 ja varade maht 137 miljonit eurot.