Valitsuse 16.4.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (edaspidi KPS) ja teised seadused kooskõlla nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 nõuetega. Euroopa Liidu kalanduse kontrollisüsteemi uuendati, sest kehtivad reeglid ei vastanud enam Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega. Samuti tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Eelnimetatu on vajalik eelkõige selleks, et tagada loodusressursside parem kaitse ning toetada ausat konkurentsi. Uute Euroopa Liidu nõuete rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust (edaspidi KarRS), kalandusturu korraldamise seadust (edaspidi KTKS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 sätted jõustuvad järk-järgult alates 2026. a algusest kuni 1. jaanuarini 2030. a. Üksikud sätted jõustusid ka 2024. a juulist, kuid nende rakendamine ei nõudnud KPS-i muutmist.

Muudatuste jõustumise ajaraam on järgmine:

2026. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: täiendatud püügiandmete esitamise nõuded üle 12 m laevadele ja lõhele ning tursale harrastuspüügis; kala ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuded kuni jaemüügini; merel esmakokkuostu vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär (10 kg 30 kg asemel); Euroopa Liidu tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide süsteem kaptenitele ja kaluritele; sanktsioonid Euroopa Liidu tõsiste rikkumiste eest;

2027. a hakkavad kehtima täiendavad kala kaalumise nõuded, üksikasjad pannakse paika Euroopa Liidu komisjoni rakendusmäärusega, mille läbirääkimised on pooleli;

2028. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: kalalaevade asukoha jälgimine merel 9-12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kalalaevadele; üle 221-kilovatise võimsusega kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine;

2029. a hakkavad kehtima kala jälgitavuse nõuded kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;

2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul, millele avaldab harrastuspüük olulist mõju.

Eelnimetatud Euroopa Liidu sätete rakendamiseks on muudetud KPSi. KarRS-i muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (edaspidi KeA) juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks seoses Euroopa Liidu tõsiste rikkumistega. KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine. RLS-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri andmepäringute puhul.

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on ajakohastada töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormust ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks ja tõhusamaks. Muudatustega kaotatakse dubleerivad kohustused ja vähendatakse aruandlust, säilitades samal ajal töötajate ohutuse.

Eelnõu on osa valitsuse laiemast eesmärgist vähendada bürokraatiat ja toetada ettevõtlust. Valitsus on seni heaks kiitnud 640 unikaalset ettepanekut majanduse elavdamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks.

Eelnõu kohaselt tehakse mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks ei pea enam alla 10 töötajaga ettevõtted esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse (TEIS) ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Ühe inimese ettevõtetele ei kohaldu seadus täies mahus. Väheneb bürokraatia - kaob kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialistist ja -volinikust. Töökeskkonnavolinik valitakse edaspidi vaid töötajate soovil (vähemalt 10%). Paindlikum töökorraldus - esmaabi saab korraldada ühiselt mitme ettevõtte peale, eraldi esmaabiandjat ei pea igal tööandjal olema. Selgemad reeglid joobekontrolliks - tööandjal on õigus kontrollida töötaja joovet tööohutuse tagamiseks põhjendatud kahtluse korral või kõrgendatud riskiga töödel.

Lisaks muutub tööinspektsiooni järelevalve andmepõhisemaks ja sihipärasemaks. Inspektsioon saab õiguse kasutada töötamise registri (TÖR) ja töövõtuahela andmeid, mis aitab paremini tuvastada varjatud töid ja rikkumisi, eelkõige ehitussektoris. Samal ajal väheneb formaalne kontroll ning fookus liigub suurema riskiga töökohtadele. Muudatuste tulemusel väheneb ettevõtjate halduskoormus, paraneb õigusselgus ning tööohutuse korraldus muutub paindlikumaks. Töötajatele uusi kohustusi ei lisandu ning tööohutuse tase säilib.

3. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta tõhusamaks võitlust haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamist.

Eelnõuga muudetakse laste koolides vaktsineerimise korraldust. Lapse vaktsineerimisega nõustavad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele kirjaliku nõusoleku. Need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.

Muudatus vähendab tarbetut bürokraatiat, kuna kaotatakse toitlustusasutustes tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed ja ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Samas jääb tööandja kohustuseks nakkustekitajate leviku vältimine ning riskirühmade kaitse töökohal. Lisaks täiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid ja eeskirju hoolde- ja erihooldekodudes, et välistada nakkushaiguste levik.

Eelnõu paneb paika asutustevaheline juhtimismudel ja ülesanded nakkushaiguse leviku peatamiseks. Muudatuse kohaselt võib rangeid piiranguid rakendada üksnes eriti ohtliku nakkushaiguse korral.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2028. Piiratud teovõimega isikute immuniseerimise erisus rakendub varem, alates 1. juulist 2027.

4. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (850 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus ja sõiduautode registreerimistasu.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada märkides, et põhjused, mille alusel valitsus mootorsõidukimaksu seaduse algatas, on endisel asjakohased.

5. Arvamuse andmine korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE).

Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu algatatud kujul mitte toetada.

6. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Isamaa fraktsiooni k.a 10. märtsil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE). Seletuskirja järgi soovitakse ära jätta bensiini, diisli, maagaasi ja elektri 1. mail 2026. a jõustuvad aktsiisitõusud.

Rahandusministeerium leiab, et eelnõude eesmärki aktsiisitõus ära jätta saab põhimõtteliselt toetada, küll aga mitte esitatud eelnõusid 841 SE ja 846 SE erinevate normitehniliste ja sisuliste puuduste tõttu. Eelnõudes 841 SE ja 846 SE puuduvad asjakohaste alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse redaktsioonide muutmiskäsud terviklikul kujul. Samuti puuduvad eelnõudes ja seletuskirjades viited seaduse redaktsioonidele, mida muuta tahetakse.

Eelnõus 846 SE on esitatud puudulikult energiatoodete loetelu, mille aktsiisimäär soovitakse tõenäoliselt samuti jätta kehtivale tasemele (puuduvad kütusesarnased tooted). Eelnõu seletuskirjas puudub mõjuanalüüs.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

7. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (844 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Toiduainete käibemaksumäära vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud. Toiduainete käibemaksumäära vähendamine on suur riigieelarveline kulu - vähemalt 400 miljonit eurot aastas. Vähendatud määr kandub hindadesse üle osaliselt ja sellest võidavad jõukamad tarbijad, kuna nemad kulutavad toidule absoluutsummas enam.

Euroopa Liidu statistika andmetel on toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal, Rootsis ja ka Soomes ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär. Toidu käibemaksumäära vähendamist ei toeta ka rahvusvahelised eksperdid.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) peab efektiivseks käibemaksu laia maksubaasi ja üht kindlat, väheste eranditega maksumäära. Samuti on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) riigipõhine soovitus seista vastu survele eri kaupade maksumäära vähendada.

8. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamiseks (846 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga jätta kehtima alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvis 66 sätestatud kütuse ja elektrienergia aktsiisimäärad 30. aprill 2026. aastal kehtivates määrades.

Rahandusministeerium leiab, et eelnõude eesmärki aktsiisitõus ära jätta saab põhimõtteliselt toetada, küll aga mitte esitatud eelnõusid 841 SE ja 846 SE erinevate normitehniliste ja sisuliste puuduste tõttu. Eelnõudes 841 SE ja 846 SE puuduvad asjakohaste alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse redaktsioonide muutmiskäsud terviklikul kujul. Samuti puuduvad eelnõudes ja seletuskirjades viited seaduse redaktsioonidele, mida muuta tahetakse. Eelnõus 846 SE on esitatud puudulikult energiatoodete loetelu, mille aktsiisimäär soovitakse tõenäoliselt samuti jätta kehtivale tasemele (puuduvad kütusesarnased tooted). Eelnõu seletuskirjas puudub mõjuanalüüs.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

9. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 "Infosüsteemide andmevahetuskiht" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Lõpetatakse riigi (RIA) kohustus pakkuda ja arendada X-tee miniinfosüsteemi portaali (MISP2). Vastav regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. MISP2 hooldustugi lõppes möödunud aastal ning selle edasiarendamine eeldaks uue lahenduse (MISP3) loomist.

Ministeerium leiab, et selle asemel on otstarbekam suunata ressurss X-tee keskse andmevahetuskihi arendamisse.

Muudatus lõpetab riigi pakutava standardlahenduse toe. Asutused peavad edaspidi ise tagama oma andmevahetuse lahenduse, kas arendades otseliidestuse X-teega või kasutama erasektori pakutavaid teenuseid. Praegused kasutajad saavad olemasolevat MISP2 lahendust edasi kasutada, kuid riigi tugi lõpeb ning soovituslik on täiendada oma infosüsteeme või kolida hooldatud alternatiivile. Alternatiivina saab kasutada näiteks turul juba olemasolevaid MISP2-laadseid lahendusi.

10. "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027" muudatusettepanekute heakskiitmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tegemist on ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava viienda muudatusettepanekute paketiga, millega luuakse uued toetusmeetmed tootjate investeeringuteks ning jahiulukite käitlemiskohtade rajamiseks ja arendamiseks. Investeeringud annavad põllumajandustootjatele mõjusa võimaluse tõsta ettevõtte efektiivsust, konkurentsivõimet ning luua suuremat lisandväärtust. Eesmärk on suurendada toidu varustuskindlust ja sektori vastupidavust keerulisemas keskkonnas.

Uue toetusmeetme maht on 13,75 miljonit eurot põllumajandustootjate tootlikele investeeringutele. Lisaks käivitatakse 2 miljoni euro suurune toetus jahiulukite käitlemiskohtade arendamiseks, et parandada bioohutust ja vähendada seakatku leviku riski. Eesmärk on, et kütitud loomad saaks käideldud võimalikult lähedal ning vältida ohtlikku transporti.

Samuti suurendatakse taotlejate suure huvi tõttu toetusi keskkonna- ja kliimainvesteeringutele, metsahooldusele ning loomade heaolule. Muudatused tehakse olemasolevate meetmete arvelt, suunates raha prioriteetsematesse valdkondadesse.

Strateegiakava kogueelarve on 1,6 miljardit eurot, millest on tänaseks kasutatud üle 745 miljoni euro. Muudatused esitatakse Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

Strateegiakava muudatusettepanekud tuleb esitada Euroopa Komisjonile.

11. ASi Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kaagveres 8 ja Tapal 1 kinnistu)
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu

Sotsiaalministrit volitatakse hääletama osalust valitseva ministrina AS-i Hoolekandeteenused aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 1 950 000 euro võrra 30 000 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.

AS-ile Hoolekandeteenused antakse mitterahalise sissemaksena üle sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevad Kaagvere ja Tapa õppekeskuste kinnistud, mille harilikuks koguväärtuseks on hinnatud ca 4,83 miljonit eurot. Seni kinnise lasteasutuse teenust osutanud riigikool Maarjamaa Hariduskolleegium jääb Kaagvere ja Valgejõe õppekeskuses osutama üksnes haridusteenust Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli koosseisus.

Üleantav vara on vajalik kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks, mille osutamine on alates 1. juulist 2025 üle antud AS-ile Hoolekandeteenused, et tagada teenuse järjepidevus ja stabiilsus senistes asukohtades.

Teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast teenuselt kogukonda naasmist tulla toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

12. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidab valitsus heaks Mehhikoga partnerluslepingu eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel sellele alla kirjutama.

13. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele alaealisele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

14. Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimisest 2025. aastal
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus esitab igal aastal Riigikogule ettekande, milles käsitletakse hea õigusloome põhimõtete rakendamist ja arengusuundade elluviimist. "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise ülevaates esitatakse info ja järeldused selle kohta, milline oli valitsuse seadusloome 2025. aastal.

Valitsuse poolt kooskõlastamisele esitatud seaduseelnõude arv püsis 2025. aastal stabiilne, vähenedes 124-lt 117-le. Ligikaudu kolmandik neist koostati eesmärgiga üle võtta või rakendada Euroopa Liidu õigust.

Õigusloomes peegeldus valitsuse eesmärk vähendada õigusaktidest tulenevat bürokraatiat ja halduskoormust. Andmed kinnitavad, et koormust suurendavaid eelnõusid oli varasemast oluliselt vähem, samuti oli hulk eelnõusid, millega eri valdkondades nõudeid lihtsustati või piiranguid leevendati.

2025. aastal viidi läbi määruste revisjon, õigusloomes hakati rakendama halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ning kokku kutsuti efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Euroopa Liidu õigust rakendavate eelnõude puhul võib siiski märgata selget trendi avaliku sektori asutuste töökoormuse suurenemise suunas.

Õigusloome kvaliteedi parandamiseks on jätkuvalt arenguruumi. Põhiseaduspärasuse analüüside tase on ebaühtlane, seletuskirjades piirdutakse sageli formaalse viitega põhiseadusele või analüüs puudub üldse. Viimasel kahel aastal on aga paranenud kooskõlastamistähtajast kinnipidamine eelnõude menetlemisel.

Pärast valitsuses heakskiitmist esineb justiits- ja digiminister õigusloomepoliitika põhialuste ettekandega Riigikogus, mis on planeeritud 5. mai täiskogu istungile.

15. Ettekanne "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest 2025. aastal
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

2020. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" näeb ette, et valitsus teeb igal aastal ettekande põhialuste elluviimise kohta.

Kriminaalpoliitika põhialused on visioonidokument, mis väljendab kriminaalpoliitika ees seisvaid peamisi küsimusi ja prioriteete.

Kriminaalpoliitika põhialuste prioriteetideks aastani 2030 on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte õigusrikkumisi ja ennetada kuritegevust, eelkõige sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat.

Pärast valitsuses heakskiitmist esineb justiits- ja digiminister kriminaalpoliitika põhialuste ettekandega Riigikogus, mis on planeeritud 5. mai täiskogu istungile.

16. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks.

17. Eesti seisukohad sõiduautode ja kaubikute CO2 heitestandardite kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme, et toetada autotööstuse üleminekut keskkonnasäästlikumale liikuvusele ning tugevdada sektori konkurentsivõimet. Muudatused on osa laiemast autotööstuse paketist.

Ettepanekuga muudetakse sihttasemeid: kaubikute 2030. aasta heite vähendamise eesmärk langeb 50 protsendilt 40 protsendile, sõiduautode 2030. aasta eesmärk (-55%) jääb samaks ning 2035. aasta eesmärk leeveneb 100 protsendilt 90 protsendile võrreldes 2021. aastaga.

Samuti antakse tootjatele rohkem paindlikkust eesmärkide täitmisel, võimaldades arvestada näiteks taastuvkütuste ja madala CO2-heitega materjalide kasutamist ning jaotada kohustusi mitme aasta peale. Eesmärk on tagada tasakaal keskkonnaeesmärkide ja tööstuse reaalse kohanemisvõime vahel.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu digivõrkude määruse eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

uroopa Komisjon avaldas digivõrkude õigusakti (DNA) eelnõu, mille eesmärk on luua ühtne ja kaasaegne sidevaldkonna õigusraamistik Euroopa Liidus. Algatus peaks soodustama investeeringuid 5G ja 6G võrkudesse, fiiberühendustesse ning satelliitsidesse, vähendades samal ajal turu killustatust ja tugevdades digivõrkude turvalisust.

Eelnõuga kavandatakse ka muudatusi sidevaldkonna institutsioonides, sealhulgas uue raadiosageduspoliitika ameti loomist ning digivõrkude büroo asutamist.

Eesti toetab eesmärki lihtsustada ja ühtlustada reegleid, kuid rõhutab, et sellega ei tohi kaasneda täiendav halduskoormus ettevõtetele ega riigiasutustele. Samuti peab Eesti oluliseks, et raadiosageduste haldamine jääks liikmesriikide pädevusse.