Andmesideta jäädes suudab riik mitmed olulised teenused hädavajalikul tasemel siiski säilitada

Aina digitaalsemas riigis tuleb teadlikult valmistuda olukorraks, kus riik peab ühtäkki funktsioneerima ka ilma internetiühenduseta ja suutma sellega kohaneda.

Andmesideteenuse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium. Andmesidest sõltub nii kõneside kui ka infosüsteemide toimimine. Kui andmeside katkeb, tuleb olla valmis Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja muude asutuste, näiteks auditis vaadeldud Eesti Panga haldusalas olevaid riigile olulisi teenuseid teisiti korraldama.

Andmeside katkemisel võivad pääste, kiirabi ja politsei jõuda abivajajale appi tavapärasest hiljem, kuna andmeside puudumisel on raskem saada ühendust Häirekeskusega, kellel võivad omakorda tekkida ka viivitused hädaabiteadete menetlemisel ja abi määramisel ning reageerivate üksustega sidepidamisel.

Andmeside katkemine toob kaasa ka mobiilse kõneside katkemise ning inimesed ei pruugi saada Häirekeskusega telefoni teel ühendust. Abi saamiseks on sellisel juhul ainsaks võimaluseks pöörduda lähimasse ettejuhtuvasse politseijaoskonda, päästekomandosse või kiirabi teenusepakkuja poole, kes saavad aidata oma sidevahenditega korraldada vajaliku abi pakkumist või vahendamist. Andmeside katkemisel on häiritud ka Häirekeskuse sidepidamine sündmuskohale sõitvate reageerivate üksustega, sest tavapäraselt kasutatakse sündmuskohal tegutsejatega sidepidamiseks andmesidest sõltuvaid viise. Siseministri selgituse kohaselt tegeletakse reageerivate üksustega sidepidamiseks alternatiivsete andmesidest sõltumatute võimaluste laiendamisega.

Inimeste teavitamine ohtudest toimib andmesidest sõltumatult vaid raadiolevi abil Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio kaudu. Eesti Rahvusringhääling tegeleb arendusega, mis võimaldaks tulevikus andmeside katkemise korral edastada ohuteavitust ka televisioonis vabalevi kaudu. Andmeside katkemisel ei ole võimalik sireeniseadmeid keskselt käivitada. See seab olulised piirangud avalikus ruumis viibivate inimeste teavitamisele vahetust ohust. Sireene saab küll alternatiivselt käivitada, aga seda pole Päästeamet praktikas järele proovinud.

Pankadevahelisi makseid ning riigikassa kaudu tehtavaid makseid saab teha ka ilma andmesideta, kuid maksete toimumise kiirus väheneks andmeside katkemisel oluliselt. Teenuse lõppkasutajatel tuleb arvestada, et välkmakseid ei saa sel juhul sooritada ning maksete laekumine võtab võrreldes harjumuspärasega oluliselt rohkem aega.

Kui makseinfo jõuab pangani, siis pankade vahel saab makseinfot liigutada ka ilma andmesideta. See on Eesti Pangal koostöös kommertspankadega läbi mõeldud. Kaardimaksete toimimine ilma andmesideta polnud auditi ajaks veel tervikuna välja arendatud. Kriisi ajal on nii kaupade ja teenuste eest tasumisel kui ka riigiasutuste toimimiseks vajalike kulude katmisel on jätkuvalt oluline sularaha.

Justiits- ja Digiministeerium on elutähtsa andmesideteenuse toimepidevuse korraldamisel lähtunud hädaolukorra seaduse nõuetest, ent mõned riskid vajavad suuremat tähelepanu.

Ministeerium on oma ettevalmistustes tähelepanu pööranud elektrikatkestuse kui andmesideteenusele kõige suuremat mõju avaldava stsenaariumiga, kuid ministeeriumi ja sideettevõtete plaanid ei selgita, kuidas maandatakse sidevaldkonnas neid riske, mis tulenevad tõrgetest teiste elutähtsate teenuste osutamisel, näiteks sideettevõtete kütusega varustamisel. Samuti ei selgunud plaanide analüüsimisel, mis ulatuses ollakse valmis riigisisese kaabelandmeside rikete kõrvaldamiseks. Plaanid annavad juhiseid ainult probleemide korral andmeside välisühendustega.

Justiits- ja Digiministeerium on hädaolukorra lahendamise plaanis sõnastanud olulised andmeside toimepidevuse põhimõtted, kuid plaanidest ei nähtu, et ministeerium ja sideettevõtjad oleksid põhimõtete rakendamises ühel lainel. Näiteks on Justiits- ja Digiministeerium otsustanud, et esimeses järjekorras tuleb sideteenused taastada Häirekeskuse regionaalsetes keskustes ning objektidel, mis tagavad energeetika toimepidevuse. Ent plaanidest ei selgu, kuidas ja milliste ressurssidega peaks sideettevõtted seda korraldama. Seetõttu näeb Riigikontroll, et kriisiolukorras võib tekkida möödarääkimisi näiteks riigi toimimiseks oluliste objektide ja asutuste andmeside taastamisel või ka andmeside üleriigilisel piiramisel.

Riigikontroll soovitas justiits- ja digiministril täpsustada sidevaldkonna hädaolukorra lahendamise plaanis, kuidas tagada kaabelandmeside toimepidevust, strateegiliste põhimõtete ellurakendamist ning maandada kriitiliste teenuste omavahelisest sõltumisest tekkivaid riske.

Riigikontroll andis auditis detailsemaid soovitusi siseministrile ja rahandusministrile. Muu hulgas soovitas Riigikontroll siseministril suurendada võimalusi kasutada tavaandmesidest autonoomseid sidekanaleid ning muuta sireeniseadmed toimepidevamaks.

Taustaks

Digiriigi toimimiseks on vaja püsivat andmesidet, sest sellest sõltub paljude teenuste toimimine. Andmesideühendused on aga haavatavad ning pingelises julgeolekuolukorras on neist saanud potentsiaalne mõjutusobjekt.

Eesti välisühendused on dubleeritud, merealuste kaablite purunemisel on võimalik andmete liikumine ümber lülitada teistele merekaablitele või maismaakaablitele. Riigisiseseid ühendusi ei ole Eestis küll kahjustatud, kuid Ukrainas toimuva sõja kogemus näitab, et sideobjektide ründed on kriitilise mõjuga nii tavapärases sõjapidamises kui ka hübriidoperatsioonides.

Riigikontroll analüüsis auditis andmeside kui elutähtsa teenuse toimepidevust ning andmesidest olulisel määral sõltuvate teiste teenuste toimimist andmeside katkemise korral.

Andmesidest sõltuvad teenused on seni kõige terviklikumalt ära toodud Vabariigi Valitsuse kehtestatavas riigi kaitsetegevuse kavas (viimati 2024. aasta detsembris) riigikaitseülesannetena. Auditisse valitud teenused on vastutavate ministeeriumide hinnangul kriitilise tähtsusega, need on digitaalsetest lahendustest sõltuvad ja universaalselt olulised nii rahu, kriisi kui ka sõja ajal.

Auditis vaadeldud olulised teenused:

• kiire abi ja hädaabinumbri 112 tagamine (Siseministeerium);
• ohuteavituse tagamine (Siseministeerium);
• makseteenus (Eesti Pank);
• riigi arvelduste korraldamine (Rahandusministeerium).

Auditi käigus ei hinnatud sideoperaatorite (Telia, Elisa, Tele2 ja STV) võimekust tagada andmesideteenust.

Aruandest "Riigi teenuste toimimine andmeside katkemise korral" avaldab Riigikontroll kokkuvõtte, valdkonna ülevaate ja osaliselt auditi iseloomustuse. Aruande täistekst jääb asutusesiseseks kasutamiseks.

Tutvu auditiaruandega

• +372 5615 0280
• [email protected]