Valitsuse 2.10.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 134 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Seoses Riigikogus 17. septembril vastu võetud atmosfäärõhu kaitse seaduse eelnõuga (667 SE) täpsustatakse ka Eesti osalemist EL heitkogustega kauplemise süsteemis. EL kauplemisesüsteemis osaleb praegu 43 Eesti suuremat tootmisüksust, üks lennundusettevõte ning 16 laevandusettevõtet kokku 67 laevaga, sealhulgas ka Tallink.

Määrusega võetakse üle tehnilise iseloomuga sätted, millega kinnitatakse kauplemissüsteemi tegevusalade ja seiratavate kasvuhoonegaaside loetelu. Tootmiste ja lennundusettevõtete arv ei suurene, kuid süsteemi lisandub laevandus. Süsteemist jäävad välja alla 5000 kogumahutavusega laevad, näiteks ka AS Saarte Liinide parvlaevad. Laevanduses loetakse järgmisest aastast lisaks süsinikdioksiidile heitkoguseks ka metaani ja lämmastikdioksiidi emissioon.

Oluline muudatus puudutab ka biomasskütuste kasutajaid. Direktiivi järgi ei kuulu alates 2026. aastast heitkogustega kauplemise süsteemi need ettevõtjad, kes kasutavad üle 95 protsendi säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomasskütust. Sellised ettevõtted ei saa edaspidi ka tasuta lubatud heitkoguste eraldamisest tulu.

2. Riiklike hariduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus otsustab tänavused riikliku hariduspreemia saajad. Välja antakse üks elutööpreemia suuruses 65 000 eurot ning kaksteist aastapreemiat väärtuses 10 000 eurot.

Riiklikke preemiaid määratakse väljapaistvate saavutuste eest haridusvaldkonnas, et tõsta esile ja tunnustada haridusvaldkonnas töötavaid spetsialiste ning haridusse panustavaid isikuid ja organisatsioone.

Preemiad pälvivad aasta lasteaiaõpetaja, klassijuhataja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, kutseõpetaja, huvialaõpetaja, tugispetsialist, õppejõud, õppeasutuse juht, haridustegu ja hariduse sõber.

Preemiate laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal, mis toimub juba 13. korda. Sündmus langeb kokku rahvusvahelise õpetajate päevaga ning seda saab jälgida otseülekandes ETV vahendusel alates kell 18.45.

Aasta õpetaja konkursile sai kandidaate esitada 10. märtsist 10. aprillini. Kokku esitati üle 1600 kandidaadi. Riiklik hariduspreemiate komisjon valis välja 12 kategooria nominendid ehk kokku 36 parimat. Nominentide nimekiri: https://hm.ee/uudised/selgusid-aasta-opetaja-konkursi-nominendid-0

3. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Türgi kodakondsusest.

4. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule.

5. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kolmel korral karistatud, kuid kelle karistused on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

6. "Taaste- ja vastupidavuskava lisa" ja toetuse riigisisese väljamaksete korra kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamiseks on kokku lepitud taastekava reformid ja investeeringud ning tulemused koos tähtaegadega.

Taastekava koostati esmakordselt 2021. a sügisel. 2023. a tehti seoses rahastu mahu vähendamise ja REPowerEU toetuse lisandumisega kavale muudatuste lisa.

Vene agressioonisõda Ukrainas, kiire inflatsioon ja majanduse üldine jahenemine on mõjutanud taastekava reformide ja investeeringute elluviimist. Seetõttu tuleb taastekava veel kord muuta, enne kui saabub Euroopa Komisjonile raporteerimise lõpptähtaeg augustis 2026. Eesmärk on tagada Eestile kogu taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse väljamaksmine Euroopa Komisjoni poolt 2026. a lõpuks.

Kavandatavad muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud.

Taastekava muudatustega seoses on vajalik muuta ka taastekava alusel laekuva toetuse siseriiklikku väljamaksete korda.

Taastekava peamine eelarveline muudatus seostub vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu toetamisega, mida ei ole ajasurve tõttu võimalik plaanitud kujul ellu viia. Seetõttu jagas valitsus toetuse (31.07.25 VV kabinetiotsuste alusel) kaheks etapiks. Esimene etapp jääb taastekava koosseisu ja RRF rahastusele ning teine etapp rahastatakse CO2 kvoodimüügi tulust, et juba käivitatud projektid lõpuni viia.

Kuna taastekavasse jääva I etapi maksumus on algsest meetme eelarvest oluliselt väiksem, siis selle arvelt lisatakse täiendava investeeringuna taastekavasse 2026. aasta suveks valmiv Rapla-Lelle raudteelõigu ümberehitus ja Rail Baltica Ülimiste terminali osalised ehitustööd.

Ülejäänud, väiksemahulised rahalised muudatused tehakse siseriiklikul tasandil olemasolevate meetmete vahel siduvate tulemuste ja sihttasemete kindlustamiseks nagu seda rahastu tulemuspõhine loogika võimaldab.

Lisaks on ministeeriumid korrigeerinud osade reformide, investeeringute ja meetmete sisulisi üksikasju või sihtgruppi, aga ka tulemuste sihttasemeid või ajastust, et tagada kava edukas elluviimine.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kogumaht Eestile on 953 184 800 eurot ning sellest 627 miljonit on tänaseks 65 saavutatud ja raporteeritud tulemuse eest laekunud. 2026.aasta kevadeks jääb saavutada veel 68 tulemust ning nendega seotud väljamaksed teeb Euroopa Komisjon hiljemalt 2026. a. lõpuks.

7. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu väärtpaberistamise raamistiku muudatuse kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Komisjoni ettepanekutega muudetakse ELis väärtpaberistamise nõudeid ja nõudeid pankadele väärtpaberistamise toodete käsitlemisel. Väärtpaberistamine hõlmab pankade ja finantsasutuste laenude ning võlgade koondamist ühte kogumisse ja selle kohta väärtpaberi emiteerimist, mida investorid saavad osta. See võimaldab pankadel vabastada kapitali uuteks laenudeks kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning jagada samal ajal krediidiriski laiemalt väljapoole pangandussüsteemi.

ELis on hetkel finantsstabiilsuse tagamiseks ja investori kaitseks ranged reeglid väärtpaberistamisele. Muudatuste eesmärk on reegleid lihtsustada ning elavdada väärtpaberistamise turgu. Lihtsustamiseks leevendatakse investorite nõudeid hoolsuskohustustele, läbipaistvuse nõudeid (teabe, mida peab avaldama), vaadatakse üle järelvalve sätteid. Pankade kapitalinõuete määrusega püütakse lihtsustada pankadele väärpaberistamise toodete käsitlemist.

Eesti seisukohtade eelnõu toetab ettepanekute eesmärke. Samas on meile oluline, et lihtsustamisega ei mindaks liiga kaugele ja investoritele säiliks piisavalt teavet otsuste tegemiseks ning riskidega arvestamiseks. Järelvalve puhul on oluline tagada selle efektiivsus.

Eestis väärtpaberistamist praktiliselt ei kasutata ja otsest mõju hetkel ei ole.

Istungi päevakord

Valitsuse kommunikatsioonibüroo