Michal: Eestist saab esimene riik maailmas, mis loob AI-agentidele digitaalse identiteedi

Peaminister Kristen Michali sõnul on Eestil võimalus kujundada üks järgmise digiajastu standarditest. "Tehisaru hakkab tulevikus inimese, ettevõtte või asutuse nimel üha enam digitoiminguid tegema - koostama aruandeid, valmistama ette deklaratsioone või suhtlema infosüsteemidega. Selleks peab olema selge, kes tegutseb, kelle nimel, milliste õigustega ja kes vastutab," ütles Michal.

AI-agentidele digitaalse identiteedi andmine tähendab, et inimese või ettevõtte nimel tegutsevale tehisaruagendile saab anda piiratud ja kontrollitavad volitused. See aitab vältida olukorda, kus inimene või ettevõte peab AI-abilisele andma ligipääsu kõikidele oma õigustele, teenustele ja andmetele. Näiteks peab olema võimalik määrata, kas agent võib ainult andmeid vaadata, dokumendi ette valmistada, makset koostada või tegutseda üksnes kindla summalimiidi piires.

"Eesti digiriigi edu on sündinud usaldusest. Digitaalne identiteet, X-tee, digiallkiri ja andmejälg on teinud meie riigi kiiremaks, lihtsamaks ja turvalisemaks. Nüüd seisame sama küsimuse ees AI-agentide ajastul: kuidas kasutada uut tehnoloogiat nii, et mugavus kasvaks, aga kontroll ja vastutus ei kaoks. Kui tegutseme kiiresti ja targalt, saab Eestist esimene riik maailmas, mis loob AI-agentidele ametliku digitaalse identiteedi," lausus peaminister.

Uue suunana arutati kohtumisel ka füüsilise AI ja kaksikkasutusega tehnoloogiate testimisvõimalusi. Ühe võimaliku algatusena tutvustati Merepesa ideed, mille eesmärk on luua Soome lahe ja Läänemere piirkonnas testimiskeskkond vee- ja õhudroonide katsetamiseks. Praegu on merekatsete korraldamine arendajate jaoks ajamahukas, kulukas ja bürokraatlik, sest testimisvõimalused ja nende kasutamise tingimused ei ole piisavalt selged. Merepesa looks võimaluse katsetada mehitamata süsteeme samaaegselt õhus, vee peal ja vee all. Kuna Läänemere piirkonnas on rahvusvaheliselt avatud merelisi testimisvõimalusi vähe, võiks selline lahendus anda Eestile regionaalse eelise drooni-, kaitsetööstuse ja autonoomsete süsteemide arendamisel.

Nõukojale anti ülevaade ka aprillis kinnitatud projektide käivitamisest. Mitmes valdkonnas käib praegu analüüside, turukonsultatsioonide, hangete ja partnerluste ettevalmistamine, et liikuda esimestest ideekavanditest praktiliste lahenduste ja pilootideni. Kõige kaugemale on jõudnud elanike tehisaruoskuste arendamise suund "Kõige AI-targem rahvas", mille pilootetapis on aprillist juunini toimunud 35 praktilist töötuba kuues Eesti linnas ning neis on osalenud ligikaudu 1200 inimest. Piloodi õppetunde kasutatakse järgmise etapi ettevalmistamisel, mille eesmärk on jõuda aasta lõpuks 10 000 töötoas osalenuni ning käivitada laiem koolitajate, partnerite ja õpiampsude võrgustik.

Lisaks tutvustati nõukojale Eesti Keele Instituudi keelemudelite mõõdupuud, mis hindab suurte keelemudelite kvaliteeti eesti keeles, teadmisi Eesti kultuuriruumist ning vastupanu propagandale. EKI hinnangul ei arene eestikeelne tehisaru iseenesest: mudelite tase on ebaühtlane, kergemad ja odavamad mudelid on sageli eesti keeles nõrgemad ning sobimatu mudeli kasutamine võib suurendada eksitava info leviku riski. EKI sõnul ei piisa ainult tehnoloogia kasutuselevõtust, vaid Eesti peab osalema ka eestikeelse tehisaru arendamises, eelkõige kvaliteetsete eel- ja järelõppeandmete kättesaadavuse kaudu. Eesti.ai vaatest on oluline, et avalik sektor, haridusasutused, ettevõtted ja inimesed saaksid teha teadlikumaid valikuid, milliseid mudeleid millistes olukordades kasutada ning et eesti keel ja kultuur ei jääks tehisaru arengus juhuse hooleks. Keelemudelite mõõdupuuga saab tutvuda aadressil moodupuu.eki.ee.