Valitsuse 11.6.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid vastavalt Euroopa Liidu uuele tarbijakrediidi direktiivile. Muudatuste eesmärk on tugevdada tarbijakaitset, ennetada ülelaenamist ning viia regulatsioon kooskõlla turu arengute ja digiüleminekuga. Samal ajal luuakse krediidiandjatele ühtsemad konkurentsitingimused kogu Euroopa Liidus.

Olulise muudatusena laieneb tarbijakrediidi regulatsioon ka nn "osta nüüd, maksa hiljem" ehk tasuta krediidilepingutele. Edaspidi peavad selliste teenuste pakkujad hindama tarbija krediidivõimet, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul.

Muudatustega võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning täpsustatakse krediidivõime hindamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest.

Eelnõu mõjutab eelkõige krediidiandjaid, kes peavad kohandama oma IT-lahendusi, protsesse ja dokumentatsiooni uute nõuetega vastavusse viimiseks. Tarbijate jaoks tähendab muudatus suuremat läbipaistvust, paremat kaitset ja teadlikumaid laenuotsuseid. Samuti täpsustatakse maksehäireregistri pidamise korda ning järelevalveasutused saavad selgemad alused nõuete täitmise kontrollimiseks.

Seaduse jõustumine on kavandatud 20. maile 2027. aastal.

2. Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, mille eesmärk on tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja parandada inimeste kaitset diskrimineerimise eest. Eestis puudutavad muudatused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning tema kantseleid.

Muudatustega laienevad voliniku õigused ja ülesanded. Edaspidi saab volinik esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil diskrimineerimisvaidlusi, koguda põhjalikumat statistikat ning teha senisest rohkem teavitus- ja ennetustööd. Samuti sätestatakse nõuded teenuste ja teabe kättesaadavusele ning rõhutatakse vajadust arvestada põimdiskrimineerimise mõjuga.

Eelnõu tugevdab ka voliniku institutsionaalset sõltumatust, täpsustades ametisse nimetamise korda ja eelarvega seotud tagatisi. Suurendatakse tegevuse läbipaistvust, nähes ette avalikud tegevuskavad, nelja-aastased tööprogrammid ning regulaarsed aruanded Riigikogule ja avalikkusele.

Seadusemuudatuste mõju ettevõtjatele ja avalikule sektorile on hinnanguliselt väike, kuna suurem osa koostööst volinikuga toimub juba praegu. Suurim mõju avaldub voliniku kantselei töökorraldusele, kuna lisanduvad uued ülesanded ja vastutus, mille täitmiseks nähakse ette täiendavad ressursid.

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu kohaselt muudetakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus kiiremaks, tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada arendajate, tegevuslubade andjate ja menetluses osalevate asutuste halduskoormust, andmata järgi keskkonnakaitses.

Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ning lihtsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi. Näiteks saab teatud juhtudel jätta ära KMH programmi ehk lähteülesande koostamise, kui varasemate samalaadsete hindamiste põhjal on mõju ulatus ja olemus juba teada. See võib lühendada menetlust kuni viie kuu võrra.

Muudetakse ka keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse reegleid. Mitme tegevuse puhul asendatakse automaatne KMH kohustus eelhinnangu andmise kohustusega, et põhjalik keskkonnamõju hindamine toimuks ainult siis, kui olulise mõju oht seda tegelikult nõuab. Samuti ühtlustatakse eelhinnangu koostamise korda, mis aitab kiiremini otsustada, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik.

Lisaks parandatakse avalikkuse kaasamist, viies KMH aruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku perioodi sisse. Muudatuste eesmärk on kiirendada arenduste elluviimist ja muuta menetlused selgemaks.

4. Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu

muudetakse planeerimis- ja ehitusmenetlused kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust ning lühendada planeeringute menetlemisele kuluvat aega, säilitades samal ajal kvaliteetse ruumilise planeerimise.

Eelnõuga kujundatakse ümber maa- ja ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks.

Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi. Planeerimispõhimõtetesse lisatakse ka ruumi kriisivalmiduse edendamise eesmärk.

Muudatused on ajendatud senise süsteemi kitsaskohtadest. Praegu kestab detailplaneeringu menetlus keskmiselt 2,2 aastat, kuid praktikas ulatuvad menetlusajad mõnest kuust kuni 18 aastani. Eelnõu eesmärk on muuta menetlused ühtlasemaks, prognoositavamaks ja tõhusamaks nii arendajatele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigiasutustele.

5. Arvamuse andmine ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmed Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova. Algatajad soovivad lisada seadusesse uue toetuse liigina annetuste eest ostetud ravimi toetus.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium leiab, et eelnõus kavandatud muudatus ei ole püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ja selle mõjusid pole piisavalt hinnatud.

6. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 "Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse päästetöötajate keelenõudeid. Senine B1-taseme nõue asendatakse B2-taseme nõudega. Eesmärk on tagada päästetöötajate piisav riigikeele oskus, et tagada tööülesannete professionaalne täitmine ja elanikkonna ohutus. Nõue rakendub töötajatele alates 1. jaanuarist 2029. a.

7. Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026. a määruse nr 37 "Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Perearstiabis täpsustatakse tervisekeskuste rahastamise tingimusi. Lisatasu hakatakse maksma ainult keskustele, kus toimib sisuline ühine töökorraldus, näiteks ühine patsiendi pöördumissüsteem, ühtsed triaažireeglid ja keskuseülene asendamine. Samuti lõpetatakse tavarahastuses kliinilise assistendi lisatasu maksmine ning seda jätkatakse edaspidi üksnes pilootprojektides.

Eriarstiabis parandatakse keeruliste psüühikahäirete diagnostika võimalusi, võimaldades vajaduse korral teha korduvaid uuringuid. Lisaks uuendatakse insuldiravi, enteraalse toitmise, ortopeediliste implantaatide ning näo- ja lõualuukirurgia teenuste rahastamise põhimõtteid. Muudatused puudutavad ka sõeluuringuid ning vanglameditsiini valmisolekut välisvangidele tervishoiuteenuste osutamiseks.

Olulise uuendusena lisatakse Tervisekassa rahastatavate teenuste hulka Eestis esmakordselt CAR-T rakuravi, mis on üks kaasaegsemaid vähiravi meetodeid. Ravi hakkab olema kättesaadav teatud verevähi vormidega patsientidele, kelle haigus ei ole senistele ravidele allunud. Samuti laienevad võimalused Crohni tõve ja kaugelearenenud uroteliaalse kartsinoomi raviks.

Muudatuste kogumaksumus tervisekassale on 2026. aastal ligikaudu 2,8 miljonit eurot. Vajalikud vahendid on Tervisekassa eelarves olemas ning täiendavat mõju riigieelarvele ei kaasne.

8. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 "Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord" muutmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et parandada välislähetuses olevate diplomaatide perede toetamise tingimusi. Eelnõu kohaselt suurendatakse erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohal töötava teenistuja lapsehoiuteenuse kulude hüvitamise määra 90 protsendini. Samuti tõstetakse välisesinduses töötava teenistuja lapse koolitranspordi kulude hüvitamise määra seniselt 75 protsendilt 90 protsendile.

Muudatuste eesmärk on vähendada välislähetustega kaasnevat koormust peredele ning parandada välisteenistuses töötavate inimeste töö- ja pereelu ühitamist.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. augustil 2026. aastal.

9. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni küberkuritegevusvastase konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus arutab ÜRO küberkuritegevusvastase konventsiooni heakskiitmist, mille eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd küberkuritegude tõkestamisel ja parandada elektrooniliste tõendite kogumist ja vahetamist riikide vahel.

2025. aastal vastu võetud konventsioon loob ühtse rahvusvahelise raamistiku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toime pandud kuritegude menetlemiseks ning raskete kuritegude uurimisel vajalike elektrooniliste tõendite jagamiseks. Eesmärk on muuta piiriülene õiguskaitsealane koostöö tõhusamaks olukorras, kus kuritegevus liigub üha enam digikeskkonda.

Konventsiooniga võivad ühineda nii ÜRO liikmesriigid kui ka Euroopa Liit. 2026. aasta mai lõpuks on dokumendile alla kirjutanud Euroopa Liit ja 76 riiki ning selle on ratifitseerinud Aserbaidžaan, Katar ja Vietnam. Eestis aitab konventsioon tugevdada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevuse vastu võitlemisel ja elektrooniliste tõendite hankimisel.

10. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus arutab Eesti kodaniku väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.

11. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus arutab Eesti kodaniku väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.

12. Riigi tegevusvaru hoidmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse riigi tegevusvaru haldajal, ASil Eesti Varude Keskus (EVK), hoida toiduvaru lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Norras. Seni on toiduvaru hoiukohad asunud üldreeglina Eestis.

Eesmärgiga tagada riigi toidukaupade varustuskindlus ja elanikkonna toimetulek ulatuslikes ja pikaajalistes kriisides, on ühe riskimaandamise meetmena vajalik suurendada riigi tegevusvarusse kuuluvate toiduainete kogust ja mahtu ning luua ennetavalt võimalus varude kiireks taastamiseks. EVK hinnangul ei ole varude suurendamine Eesti turul mõistlike kuludega teostatav.

13. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Tapa vallas Porkuni mõisa kinnistu)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 123 000 euro võrra 1230 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Rahandusministeeriumi valitsemisel olev Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Porkuni külas Järvekalda tn 3 / Lossi tn 1 asuv Porkuni mõisa kinnistu antakse RKASile üle mitterahalise sissemaksena.

Kinnistu pindala on 5,71 ha ning kinnistul asuvad mõisa peahoone, koolimaja ja kolm abihoonet. Riik omandas kinnisasja, kuna eraisik loobus sellest riigi kasuks, kuid kinnisasi on riigi jaoks mittevajalik vara.

Vara üleandmisega vabaneb riik kinnisvara haldamise ja korrashoiu kohustustest. Korralduse rakendamise kulud koosnevad riigilõivust ja notaritasust ning need katab RKAS.

14. Eesti kodakondsuse andmine (33 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 33 isikule naturalisatsiooni korras.

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud 8 väärtegu, kuna ta ei täida Eesti seadusi. Isiku karistatus ei ole kustunud.

16. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepanku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Valgevene kodakondsusest.

17. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

18. Eesti mehitamata sõidukite lähtealused ja teekaart 2026-2030
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigisekretär esitab valitsusele Eesti mehitamata sõidukite lähtealused ja teekaardi aastateks 2026-2030. Tegemist on tegevusraamiga, mis seab suuna droonide ja teiste mehitamata süsteemide arendamiseks julgeoleku, majanduskasvu ja innovatsiooni vaates.

Teekaardi eesmärk on vältida valdkonna killustatust ning siduda riigi, ettevõtjate ja teadusasutuste tegevused ühtseks tervikuks. Droonide roll kasvab kiiresti nii riigikaitses, sisejulgeolekus ja kriisihalduses kui ka põllumajanduses, energeetikas, logistikas, meditsiinis ja avalikes teenustes.

Teekaardis on seatud sihid, kuidas tugevdada Eesti võimekust mehitamata süsteemide arendamisel, kuidas neid katsetada ja turvaliselt kasutusele võtta. Fookuses on parem olukorrateadlikkus ja drooniohtudele reageerimine, kodumaise tööstuse ja kompetentsi kasvatamine ning tingimused, mis aitaksid Eesti ettevõtetel uute lahendustega ka rahvusvahelistele turgudele jõuda.

19. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine (vanglakohtade rendilepingu täitmine)
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiits- ja digiminister teeb ettepaneku nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmiseks seoses vanglakohtade rendilepingu täitmisega.

20. Eesti seisukohad 15. juuni 2026. aasta Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

15. juunil 2026. aastal toimub Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, mille päevakorras on Vene agressioon Ukraina vastu, olukord Lähis-Idas ja EL-Hiina suhted. Nõukogu kohtumisele eelneb mitteametlik hommikusöögiarutelu Armeenia välisministriga.

Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.