Peaminister Michal: kiirendame kodumaise droonitööstuse arengut

Peaminister Kristen Michali sõnul on droonivaldkond Eestile korraga julgeoleku, majanduse ja innovatsiooni küsimus. "Droonid ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid tänane tegelikkus. Eesti peab suutma oma õhuruumi paremini seirata ja kaitsta, aga samal ajal peame kasutama ära ka majandusliku võimaluse, mida see valdkond pakub," ütles Michal.

Teekaart on valminud riigi, ettevõtjate ja teadusasutuste koostöös. Selle eesmärk on vältida valdkonna killustumist ja dubleerimist ning luua ühine arusaam, kuidas Eesti saab droonilahendusi kiiremini arendada, katsetada ja kasutusele võtta.

Michal tõi välja, et 2030. aastaks hinnatakse drooniteenuste turu väärtuseks Euroopas 14,5 miljardit eurot. "Et sellest kasvust osa saada, tuleb sihipäraselt arendada Eesti ettevõtete võimekust, teadmisi ja tootmisvõimalusi. Peame paremini teadma, millised tehnoloogiad, komponendid ja tarneahelad on Eesti julgeoleku ja majanduse jaoks kriitilised," sõnas peaminister.

"Meie eesmärk on turvalisem õhuruum, tugevam kodumaine ettevõtlus ja parem koostöö riigi, ettevõtjate ning teadusasutuste vahel. Eesti eelis saab olla kiirus, paindlikkus ja lühike tee ideest katsetuseni ning katsetusest kasutusse," lausus Michal.

Teekaardi järgi hakkab riik droonivaldkonnas senisest rohkem tegutsema uute lahenduste esmakasutajana. Praktikas tähendab see, et riik loob võimalusi katsetamiseks ning kasutab rohkem innovatsioonihankeid ja pilootprojekte. See annab Eesti ettevõtetele vajaliku referentsi ja parema stardipositsiooni ka välisturgudel.

Hansabi tegevjuhi Kristo Timbergi sõnul on Eestil kõik eeldused kujuneda üheks juhtivaks riigiks mehitamata lennunduse arendamisel ja kasutuselevõtul. "Väikese riigina ei piisa sellest, et liigume teistega samas tempos või oleme neist natukene paremad - meie võimalus on luua keskkond, kus uusi lahendusi saab arendada ja kasutusele võtta kiiremini kui mujal. Drooniteekaart annab selleks vajaliku ühise suuna ning loob hea aluse, et riigi ja erasektori koostöös muuta mehitamata tehnoloogiad päris teenusteks, uuteks võimekusteks ja majanduskasvuks. Peame ise julgelt ja otsustavalt tegutsema," ütles Timberg.

Oluline osa teekaardist on ka ajakohane õigusruum. Mehitamata õhusõidukite seaduse eelnõu, mis täpsustab riigiasutuste rolle drooniohtudele reageerimisel, on Riigikogu menetluses ja loob loodetavasti juba enne suve parema õigusliku regulatsiooni. Eelnõu loob selgema vastutuse olukordades, kus droon võib ohustada avalikku korda, kriitilist taristut või riigi julgeolekut.

Teekaart käsitleb droonivaldkonda laiemalt kui ainult kaitsetööstuse küsimusena. Mehitamata süsteeme saab kasutada ka põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas, logistikas, ehituses, keskkonnaseires, päästes ja avalikes teenustes. Eesmärk on, et Eesti oleks rahvusvaheliselt eelistatud keskkond droonilahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja kasutuselevõtuks.

Teekaardi elluviimist koordineerib Riigikantselei moodustatud töörühm, mis annab edusammudest regulaarselt ülevaate valitsusele ja avalikkusele.

Homme, 12. juunil tutvustab peaminister teekaardi sisu detailsemalt Stenbocki maja hoovis. Kohapeal on osapooled era- ja avalikust sektorist ning akadeemiast, samuti on võimalus küsida lisainfot. Üritusel eksponeeritakse ka Eesti ettevõtete mehitamata sõidukeid.