Avaliku arvamuse uuring: elanike rahulolu eluga kasvas ja ärevus vähenes

Usaldus valitsuse, Riigikogu ja presidendi vastu ei ole võrreldes märtsiga oluliselt muutunud. Usaldus valitsuse vastu on väikses kasvutrendis ja on tõusnud 38 protsendini. Nii kõrge oli usaldus valitsuse vastu viimati 2024. aasta detsembris. Riigikogu usaldas 34 protsenti ja presidenti 76 protsenti Eesti elanikest. Viimastel kuudel on usaldus riigi peamiste institutsioonide vastu stabiliseerunud. Positiivne on ka toetuse kasv Euroopa Liitu kuulumisele, mis märtsis oli 73 protsenti ning juunis 78 protsenti.

Elanike hinnang oma majanduslikule kindlustundele on püsinud võrreldes märtsiga muutumatuna, kuid varasemast veidi rohkem inimesi leiab, et tuleb igapäevaelus majanduslikult hästi toime. Kui märtsis ütles 66 protsenti vastanutest, et nad saavad hakkama või elavad mugavalt, siis juunis oli neid 70 protsenti.

Kasvanud on ka rahulolu eluga - märtsis oli oma eluga rahul 65 protsenti ja juunis 69 protsenti vastanutest. Samal ajal on vähenenud nende inimeste osakaal, kes tunnevad ärevust Eestis ja maailmas toimuva pärast - 39 protsendilt 32 protsendile.

Julgeolekuhoiakutes ilmneb samal ajal mitmeid murekohti. Eesti kuulumist NATO-sse toetab jätkuvalt 76 protsenti elanikest, kuid usaldus NATO vastu on võrreldes märtsiga vähenenud 61 protsendilt 57 protsendile. Veidi on langenud ka elanike isiklik turvatunne - märtsis tundis end turvaliselt 61 protsenti ja juunis 58 protsenti vastanutest. Hinnang Eesti riigi turvalisusele püsib muutumatuna, kuid on jätkuvalt madalal tasemel - 37 protsenti elanikest peab Eesti riigi olukorda turvaliseks.

Esimest korda uuriti elanike hoiakuid droonijuhtumite suhtes. Kaks kolmandikku elanikest (67 protsenti) teavad, mida drooniohu korral teha, kuid 58 protsenti leiab, et droonide sattumine Eesti õhuruumi on suurendanud nendes ärevust enda ja lähedaste turvalisuse pärast. Kõige sagedamini peetakse droonijuhtumite eest vastutavaks Venemaad - nii arvab 45 protsenti elanikest. Samuti peab 44 protsenti elanikest väidet, nagu lubaks Eesti kasutada oma õhuruumi Venemaa ründamiseks, Venemaa mõjutustegevuseks. Eesti ametiasutuste tegevust droonijuhtumite lahendamisel hindab positiivselt 40 protsenti elanikest.

Muust rahvusest elanike kuuluvustunne Eesti ühiskonda on pärast 2025. aasta sügise madalseisu taastunud - kui 2025. aasta septembris tundis end Eesti ühiskonda kuuluvana 45 protsenti muust rahvusest elanikest, siis tänavu märtsis 66 ja juunis juba 70 protsenti. Samas on muust rahvusest inimeste hoiakutes toimunud mõningad muutused Ukraina toetamise suhtes. Võrreldes märtsiga on vähenenud Venemaa sõjategevuse hukkamõist, toetus Venemaa-vastastele sanktsioonidele, toetus Eesti panustamisele Ukraina ülesehitamisse ning seisukoht, et Eesti ei peaks välistama ühtegi viisi Ukraina sõjaliseks toetamiseks.

Uuringus käsitleti ka tehisaru kasutamist. Ligi pooled Eesti elanikud leiavad, et Eesti peaks investeerima rohkem tehisaru arengusse, ning 36 protsenti kasutab tehisaru oma töös igapäevaselt või sageli. Enim murettekitava ohuna tehisaru kasutamisel nähakse isikuandmete ja privaatsuse rikkumist (69 protsenti tunneb selle pärast muret) ning pettuseid ja küberohte (66 protsenti tunneb muret).

Avaliku arvamuse seireuuringu viis Riigikantselei tellimusel läbi Kantar Emor 9.-15. juunil 2026. Küsitlusuuring on esinduslik 15aastaste ja vanema elanikkonna suhtes ja selles osales 1319 Eesti elanikku.

Loe uuringu tulemustest täpsemalt: riigikantselei.ee/uuringud