Peaminister Michal: uus Euroopa Liidu eelarve peab tugevdama idapiiri riikide majandust ja julgeolekut

Ülemkogu keskendus täna Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve aruteludele. Esimest korda olid riigijuhtide ees Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistuja Küprose ettepanekul konkreetsed eelarvemahud.

Peaminister Kristen Michali sõnul kannavad Eesti ja teised Euroopa Liidu idapiiri riigid suuremat vastutust Euroopa ühise julgeoleku tagamisel. "Seetõttu tuleb järgmises eelarves leida võimalused idapiiri riikide täiendavaks toetamiseks. Järeleandmisi ei saa teha kaitse, sõjalise liikuvuse ega piiriüleste ühenduste rahastamises, sest need on otseselt seotud Euroopa julgeolekuga," ütles Michal.

"Üldiselt on Eestile uues Euroopa Liidu eelarves keskse tähtsusega kaitsevõime tugevdamine, majanduskasvu toetamine, riikidevahelised ühendused ja kriitiline taristu, sealhulgas Rail Baltica valmimine, samuti põllumajanduse jätkuv toetamine," lisas Michal.

Ülemkogu eesmärk on jõuda järgmises pikaajalises eelarves kokkuleppele veel selle aasta lõpuks. "Eelarve vastuvõtmise venimine kahjustaks nii Euroopa majandust kui ka julgeolekut. Peame saavutama kokkuleppe aasta lõpuks. See tähendab palju intensiivseid läbirääkimisi ja pikki tööpäevi Brüsselis, et tagada Eestile võimalikult hea tulemus," ütles peaminister.

Eile kinnitas Ülemkogu jätkuvat vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Euroopa Liit jätkab koos partneritega Ukrainale ulatusliku poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist.

"Ukraina ja Moldova liitumisteekonnal tervitame esimese läbirääkimiste klastri avamist, kuid oluline on avada selle suve jooksul ka ülejäänud viis klastrit. Jätkub ka töö selle nimel, et takistada Ukrainas võidelnud vene sõdurite sissepääs Euroopasse. Mul on hea meel, et kõik liikmesriigid saavad tänaseks aru, et tegemist on tõsise julgeolekuohuga kogu Euroopale. See on võit Eestile, kes seda teemat on Euroopas vedanud. Töö jätkub pikaajalise ja alalise lahenduse leidmise nimel," ütles Michal.

Ülemkogul lepiti kokku Venemaa vastaste Euroopa Liidu majandussanktsioonide pikendamine 12 kuuks. "Seegi on oluline võit Eestile, oleme pikalt soovinud, et sanktsioonide pikendamine toimuks senise iga 6 kuu tagant edaspidi iga 12 kuu tagant," rõhutas peaminister.

Lisaks arutati ülemkogul Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamist, energiahindade mõju majandusele ning kaubandussuhete tasakaalustamist Hiinaga.