Ettevõtlusliidud toetavad valitsuse loodavat välistöötajate erisust

Ettevõtlusliidud toetavad valitsuse loodavat välistöötajate erisust

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitavad valitsuse plaani luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt. See aitab tuua Eestisse uusi oskuseid, kasvatada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada riigi maksutulusid.

"Ühiskonna jõukus luuakse ettevõtluses, kuid vajalike oskustega töötajate puudus on takistanud ettevõtete arengut ja muutub majanduse elavnedes üha teravamaks mureks. Teiste arenenud majanduste eeskujul vajalike oskustega välistöötajate kaasamine aitab kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ja suurendada ka riigi maksutulu," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. "Välisriikidest tulnud töötajate teadmised ja oskused täiendavad, mitte ei hakka asendama kohalike töötajate omi."

Oskustöötajate erisusel on kindlad nõuded

Välismaalaste seaduses plaanitud muudatuste kohaselt saavad ettevõtted värvata täiendavalt sisserände kvoodi väliselt kolmandatest riikidest kuni 1300 ja majanduskasvu tingimustes kuni 2600 oskustöötajat. Muudatustega jääb tööränne jätkuvalt rangelt kontrollituks, sest erisust saavad kasutada ainult tööjõupuuduses valdkonnad ja need määratakse kindlaks Kutsekoja OSKA uuringute põhjal. OSKA töös osalevad lisaks riigile ka tööturu osapooled tööandjad ja ametiühingud. Lisaks kehtib nõue maksta oskustöötajale vähemalt 0,8kordset Eesti keskmist palka.

Sarnaseid erisusi töötajate värbamiseks on Eestis veel ja neid on saanud kasutada näiteks iduettevõtjad, IKT-töötajad, tippspetsialistid, suurinvestorid ning idu- ja kasvuettevõtete töötajad.

Tööränne peab olema andmepõhine

"Isegi kavandatud ja igati tervitatavate muudatuste valguses jääb Eesti töörändepoliitika Euroopa üheks piiravaimaks. Seetõttu ei maksa arvata, et siia hakkaks massiliselt saabuma odav või oskusteta tööjõud. Piirangud jäävad sisuliselt samaks, kuid senisest kvaliteetsem andmestik võimaldab teha põhjendatud leevendusi just seal, kus neid tõesti vaja on. See on samm targa ja paremini juhitud rändepoliitika suunas, millest on palju räägitud - otsuseid tuleb teha tegelike andmete, mitte kõhutunde põhjal," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ta lisas, et tegeledes samal ajal ka haridussüsteemi kaasajastamise ja ümberõppevõimaluste laiendamisega, suudame tagada, et ettevõtted eelistaksid esmajärjekorras kohalikku tööjõudu ning samaaegselt on tagatud ka tööjõupuuduses vaevlevate sektorite toimetulek.

OSKA: Eestis kasvab välistöötajate värbamise vajadus

Tööturgu analüüsiv OSKA prognoosib, et järgmisel kümnendil vajadus välistööjõu järele Eestis pigem kasvab. Igal aastal jääb puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta.