Kairit Sirts: tehisaru võib vaimset tervist toetada, kuid selle jõudmiseks meditsiinisüsteemi on pikk tee 23.07.2026

Suurte keelemudelite kiire areng on tekitanud üha kasvava huvi kasutada tehisaru ka vaimse tervise valdkonnas. Seda nii probleemide varajaseks märkamiseks kui ka inimeste toetamiseks digilahendustega. Kliinilise psühholoogi ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia kaasprofessori Kairit Sirtsu sõnul on tehisaru potentsiaal märkimisväärne, kuid enne kui see saab tervishoiusüsteemi osaks, tuleb lahendada veel hulk tehnilisi, kliinilisi ja eetilisi küsimusi.

Küsimust, kas tehisarust võiks vaimse tervise valdkonnas abi olla, on teadlased uurinud juba 10-15 aastat. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on suurte keelemudelite laialdane levik sellele uurimissuunale aga uue hoo sisse andnud.

"See, et arvuti räägib lahket ja empaatilist juttu, ei ole veel psühhoteraapia," rõhutas Sirts Kuku Raadio saates "Kuue samba taga". Tema sõnul kasutavad paljud inimesed juba praegu vestlusroboteid, et arutada oma muresid või otsida vaimse tervise tuge, kuid seda ei saa samastada professionaalse teraapiaga.

Kairit Sirts selgitas, et psühhoteraapia eeldab eesmärgipärast ja teaduslikku sekkumist. "Peame suutma määratleda, mis probleem inimesel on, millal sekkuda ja kas süsteem teeb tegelikult seda, milleks ta on loodud. Sama vajalik on hinnata, kas sellest on inimesele ka päriselt kasu," ütles ta.

Tema hinnangul on tehisarul vaimse tervise toetamisel küll suur potentsiaal, kuid praeguste süsteemide arendamiseks tuleb teha veel palju tööd nii insener-tehnilises kui ka kliinilis-psühholoogilises vallas.

"Võib-olla ei peagi tehisaru vastama samamoodi nagu inimene. Ta ei ole inimene ega pea inimkäitumist matkima. Võib juhtuda, et kujuneb välja täiesti uus viis inimesi toetada. Seda tuleb alles uurida," sõnas Sirts.

Suureks väljakutseks peab ta inimeste kalduvust omistada juturobotitele inimlikke omadusi ehk neid antropomorfiseerida. Teine probleem on keelemudelite sükofantsus (ingl sycophancy), mis tähendab kalduvust nõustuda mudeli kasutajaga ka siis, kui tema seisukohad ei pruugi olla õiged.

"Vaimse tervise kontekstis võib see muutuda ohtlikuks. Kui ühendada inimese kalduvus pidada vestlusrobotit inimesesarnaseks ja keelemudeli kalduvus kasutajaga nõustuda, võivad tekkida tõsised probleemid. On juba päris palju infot selle kohta, et vaimsed probleemid võivad tehisaru kasutamisel hoopis süveneda," ütles ta.

Kairit Sirts rõhutas, et tehisaru võiks tulevikus kõige tõenäolisemalt toetada oskuspõhiseid sekkumisi, näiteks aidata inimestel oma mõtteid korrastada või harjutada toimetulekuoskusi. Sügavamad ja terapeutilisel suhtel põhinevad ravimeetodid jäävad Sirtsu hinnangul aga veel pikaks ajaks inimese pärusmaaks.

"Mida raskemad või kroonilisemad on inimese probleemid, seda suuremad on ka riskid. Kui inimene on haavatavas olukorras, peab selliste süsteemide kasutamine olema eriti hästi kontrollitud," ütles ta.

Sirtsu sõnul uuritakse praegu kogu maailmas, kuidas vaimse tervise toetamisel tehisaru kasutada. Näiteks tehakse palju teadustööd Hiinas, kuid sealsed tulemused ei pruugi olla lääneriikidesse ülekantavad. "Me ei tea, kas see, mida Hiinas psühhoteraapia all mõistetakse, kattub sellega, kuidas seda meil mõistetakse. Kultuurilised erinevused võivad olla väga suured ja seetõttu ei saa eeldada, et seal välja töötatud lahendused või uuringutulemused oleksid automaatselt meie tervishoiusüsteemis rakendatavad," ütles Sirts.

Praegu ei ole maailmas ühtegi tehisarupõhist psühhoteraapiasüsteemi, mis oleks saanud tervishoiusüsteemi ametliku heakskiidu. "Uurimistöö selles valdkonnas on väga aktiivne ja tehnoloogia areneb kiiresti. Kuid selleks, et selliseid süsteeme saaks meditsiinis kasutada, tuleb põhjalikult testida, kas need teevad seda, mida nad peavad tegema, ning milline on nende tegelik mõju inimestele. See kõik võtab aega," ütles Sirts.

Kuula KUKU raadio saadet "Kuue samba taga" teemal "Kas tehisaru võiks olla psühhoterapeut".