Turundajate käsutuses on täna rohkem tööriistu kui kunagi varem. Inimeste käitumist saab mõõta, reklaame täpselt sihtida ning tehisintellekti abil luua üha personaalsemaid sõnumeid. Mida rohkem võimalusi tekib, seda olulisemaks muutub küsimus, kuidas kasutada neid tööriistu viisil, mis aitab hoida kliendi usaldust.

Andmed on vajalikud, kuid kõike ei pea koguma

Turunduses peetakse andmeid üheks olulisemaks töövahendiks. Veebianalüütika aitab mõista, kuidas inimesed veebilehel käituvad, millised tegevused toovad tulemusi ning kuhu tasub panustada aega ja raha.

Andmed aitavad teha paremaid otsuseid, kuid andmete kogumine ei tohiks muutuda eesmärgiks omaette. Iga andmevälja puhul tasub küsida, milleks seda tegelikult vaja on.

Praktikas kohtab sageli veebivorme, kus inimeselt küsitakse telefoninumbrit, aadressi või muud infot lihtsalt harjumusest. Mõnikord pole need andmed teenuse osutamiseks vajalikudki. Kui eesmärki saab täita väiksema andmemahuga, tasub eelistada just seda lahendust.

Mida vähem tarbetuid andmeid kogutakse, seda väiksem on risk inimese privaatsusele ning seda lihtsam on ettevõttel oma andmetöötlust põhjendada.

Sihitud reklaam võib olla kasulik, kuid vajab läbipaistvust

Üks episoodis käsitletud teemasid on reklaamide sihtimine. Turundaja vaates aitab täpsem sihtimine vältida olukorda, kus inimestele näidatakse neile täiesti ebaolulist reklaami.

Näitena meenutab Porval kampaaniat, kus pulmafotograafi teenust reklaamiti hiljuti kihlatud naistele. Reklaam jõudis inimesteni, kelle jaoks teenus oli tõenäoliselt asjakohane, ning aitas neil vajalikku teenust leida.

Samas tekib küsimus, kas inimene mõistab, miks just talle konkreetset reklaami näidatakse. Kui andmete kasutamine jääb arusaamatuks, võib kaduda ka usaldus.

Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, mida tehnoloogia võimaldab teha, vaid ka selles, kas inimene saab aru, kuidas tema andmeid kasutatakse ja millisel eesmärgil seda tehakse.

Nõusolek ei ole lihtsalt linnuke vormil

Episoodis peatuti pikemalt ka nõusoleku küsimisel.

Privaatsustingimustega tutvumine ei tähenda automaatselt nõusolekut otseturunduseks. Need on kaks erinevat küsimust. Privaatsustingimused selgitavad inimesele, kuidas tema andmeid kasutatakse, samas kui turundussõnumite saatmiseks peab ettevõttel olema asjakohane õiguslik alus.

Paljudel juhtudel tähendab see inimese nõusolekut. Samuti peab nõusolek olema vabatahtlik ning inimesel peab olema võimalik oma otsust hiljem muuta.

Oluline on ka loobumisvõimalus. Kui inimene ei soovi enam uudiskirju või pakkumisi saada, peab sellest loobumine olema lihtne ning tema tehtud valikut tuleb austada.

Uudiskirjad toimivad endiselt

Hoolimata sotsiaalmeedia ja tehisintellekti kiirest arengust on e-postiturundus jätkuvalt üks olulisemaid kliendisuhtluse kanaleid.

Edu ei sõltu siiski nimekirja pikkusest, vaid sellest, kas saadetav sisu pakub inimesele väärtust. Väiksem ja aktiivsem kontaktibaas on sageli kasulikum kui suur nimekiri inimestest, kes kirju ei ava või neid saada ei soovi.

Uudiskirjade puhul tuli jutuks ka mõõtmine. Tänapäevased turundustööriistad võimaldavad näha, kes on kirja avanud, millistele linkidele klikkinud või milline kampaania tõi enim huvilisi.

Need võimalused võivad olla turundajale väga väärtuslikud, kuid enne nende kasutamist tuleb veenduda, et andmete töötlemiseks on olemas vajalik alus ning inimene saab aru, millist infot tema kohta kogutakse. See, et mingi tehniline võimalus on olemas, ei tähenda automaatselt, et seda võib igas olukorras kasutada.

Tehisintellekt muudab turunduse personaalsemaks

Üha enam kasutatakse turunduses tehisintellekti, mis aitab koostada sõnumeid, analüüsida sihtrühmi ja automatiseerida suhtlust.

Näiteks on võimalik luua väga personaalse muljega kirju, mis jätavad esmamuljel tunde, nagu oleks need koostatud konkreetsele inimesele käsitsi. Tegelikkuses võib suure osa tööst teha algoritm.

Selliste lahenduste levik muudab läbipaistvuse veelgi olulisemaks. Mida personaalsemaks muutub turundus, seda suurem on vajadus selgitada inimestele, kuidas nende andmeid kasutatakse ning mille põhjal erinevaid otsuseid tehakse.

Usaldus on ühine nimetaja

Kogu vestlust läbib üks märksõna - usaldus.

Turundajad vajavad andmeid, et mõista oma sihtrühma ja teha teadlikumaid otsuseid. Inimesed ootavad samal ajal, et nende andmeid kasutatakse ausalt, läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt. Kui usaldus kaob, ei aita enam ka kõige täpsem sihtimine ega moodsaim tehnoloogia.

Vestlusest jäi kõlama lihtne kontrollküsimus: kui klient küsib, miks tema andmeid kasutatakse, kas ettevõte oskab seda arusaadavalt selgitada? Sageli aitab just sellele küsimusele vastamine hinnata, kas valitud lahendus on mitte ainult seaduslik, vaid ka mõistlik ja kliendi vaates usaldusväärne.

Kuula uut "Andmehäälingu" episoodi ja mõtle kaasa, kuidas kasutada andmeid, turundustööriistu ja tehisintellekti nii, et säiliks kõige olulisem - kliendi usaldus.

Episoodi aitas salvestada Euroopa Liidu CERV (Citizens, Equality, Rights and Values) programm, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.

Uudis

KUULA SAADET: Kas hea turundus ja andmekaitse saavad käia käsikäes?