Eesti viis esimesena lõpule oma osa Euroopa Neutronkiirguse Allika ehitamisel 11.11.2025

Eestist sai Tartu Ülikooli juhtimisel esimene Euroopa Neutronkiirguse Allikat arendava konsortsiumi liikmesriik, mis on täielikult täitnud kõik oma kohustused ESS-i ehituses.

Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ehk ESS) on 13 Euroopa riigi (sh Eesti) ühine teadustaristu, mille eesmärk on ehitada ja töös hoida uue põlvkonna neutronkiirgusallikat Euroopas. Tehnoloogilise oskusteabega ühendatakse rohkem kui 100 teadusasutuse tipptasemel seadmed ja süsteemid. Kõik partnerid kavandavad, arendavad ja ehitavad olulisi komponente, nagu instrumendid, sihtjaam, kiirendi ja integreeritud juhtimissüsteemid.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on kaasa aidanud kiirendi riist- ja tarkvara arendamisele ning paljude instrumentide ja proovide valmistamise süsteemide loomisele. Tuginedes Eesti küberturbepädevusele, on Eesti teadlased ja insenerid aidanud kaasa ESS-i turvalisuse tagamisele. Nende loodud küberturbe hindamise, arenduse, koolituse ja riskianalüüsi lahendusi kasutatakse kiirendi, sihtjaama ja teadusinstrumentide ohutuks jälgimiseks ning juhtimiseks.

Tartu Ülikooli füüsikalise keemia kaasprofessor Rasmus Palm ütles, et Tartu Ülikool kompas neutronhajumise mõõtmistega piire, saamaks teada, mis materjale ja mis nähtusi on võimalik antud meetoditega põhjalikumalt uurida. Need teadmised aitasid arendada tõhusamaid energia muundamise ja hoiustamise süsteeme.

Palmi sõnul võimaldab kuulumine ESS-i nii Eesti teadlastel kui ka ettevõtjatel lahendada varem käsitlemata küsimusi. "Olgu need fundamentaaluuringud materjali omaduste ja selle kohta, kuidas täpselt liiguvad aatomid tahketes kehades, või inseneeriat ja tööstuslikkust puudutavad küsimused, mis on seotud energia muundamise süsteemide eluea ja efektiivsusega."

Tartu Ülikooli biofüüsika professor Jörg Pieper ütles, et ülikooli panus puudutab eelkõige baasteadust. "Lühidalt öeldes panustame kolme proovikeskkonnaga. See tähendab, et need on neutroninstrumentidele mõeldud lisaseadmed, mis võimaldavad teha väga spetsiifilisi katseid eriliste proovinõuetega."

"ESS-i liikmesus on Eesti teadusele oluline - see võimaldab meil olla osa suurest Euroopa teadustaristust. Kõigi meile usaldatud projektide elluviimine ESS-i ehitusfaasis kinnitab selles tulevikku vaatavas ettevõtmises meie usaldusväärsust partnerina. See on tugev ja edasiviiv jõud Eesti teadlaskonnale," sõnas Piret Pikma, Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor ja Eesti koordinaator ESS-is.

ESS-i peadirektori Helmut Schoberi sõnul on ESS võimas näide Euroopa koostööst. "On suur rõõm näha, et Eesti on jõudnud olulise verstapostini ja täitnud oma osa ESS-i ehitusfaasis. Eesti lisab projekti väärtuslikku ja kõrgel tasemel oskusteavet ning ootame huviga meie koostöö tugevnemist. See toob kasu Eesti teadlaskonnale, tööstusele, ESS-ile ja kogu Euroopale."

ESS rajatakse Rootsi Lundi linna ning sellest saab lähema 40 aasta jooksul maailma kõige võimsam ja ökonoomsem teaduslikuks uurimistööks mõeldud neutronkiirguse allikas, mis teenindab aastas 4000 teadlast.

Teadlastele ja ettevõtetele (sh Eestist) avab ESS uued võimalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetikauuringute ja muude valdkondade arendamiseks. Teadustaristusse on esimeses faasis planeeritud kuni 15 kiirguse mõõtmisseadet. ESS on praegu ehitus- ja testimijärgus. Esimesed teadusinstrumendid valmivad eeldatavasti juba 2026. aastal, mil toodetakse ka esimene kogus neutroneid. Rajatav teadustaristu plaanitakse kasutusele võtta viie aasta pärast.