Kristen Michal Ankara tippkohtumise eel: tugeva NATO jaoks peab ka Euroopa tugevamaks saama

"Praeguses julgeolekuolukorras peab tippkohtumine saatma selge sõnumi, et NATO on ühtne ja tugev. Tugeva NATO jaoks peab ka Euroopa tugevamaks saama, mis tähendab nii kaitsekulude kasvu kui ka suuremat tähelepanu kaitsetööstusele. Eelmisel tippkohtumisel Haagis leppisime kokku, et kaitsekulutused tõusevad 5 protsendini SKP-st. Eesti teeb seda - tänavu kulutame sõjalisele kaitsele juba üle 5% SKP-st. Nüüd on aeg, et ka kõik liitlased selle eesmärgini jõuaksid. Hea uudis on see, et 2025. aastal kasvasid Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulutused 139 miljardi dollari võrra ning see kasv jätkub," sõnas peaminister Kristen Michal.

Ta lisas, et konkreetseid kohustusi on vaja ka Ukraina pikaajalises sõjalises toetuses. "Ukraina tegelikele vajadustele vastav jätkusuutlik abi on parim viis kasutada praegu avanenud võimaluste akent, et tugevdada Ukraina positsiooni ning aidata kaasa õiglase ja püsiva rahu saavutamisele. Eesti selge sõnum on ka see, et kõik senised Ukrainale antud lubadused kehtivad, sealhulgas see, et Ukraina tulevik on NATO-s," rõhutas Michal.

"Arvestades Venemaa pikaajalist ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule, peab Ankara olema seniste lubaduste elluviimise tippkohtumine, et alliansi heidutus ja kaitse veelgi tugevneksid," ütles välisminister Margus Tsahkna, kelle sõnul on samuti oluline, et tippkohtumine annab tugeva sõnumi liitlaste jätkuvast sõjalisest abist Ukrainale. "Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek - täna on liitlased ühte meelt, et Ukraina ei ole pelgalt julgeolekuabi saaja, vaid selgelt ka Euroopa julgeolekusse panustaja, seistes vastu Vene agressioonisõjale ja jagades sõja õppetunde ka liitlastega," rõhutas välisminister.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul peab Ankara tippkohtumise fookus olema kaitseinvesteeringutel ja praktilisel võimearendusel. "Eesti jaoks on oluline, et liitlased investeeriksid reaalsetesse võimetesse, et tagada kokkulepitud kaitseplaanide jaoks vajalikud väed. Väga oluline osa sellest on NATO senise õhuturbe lähenemise tugevdamine tõhusaks õhukaitseks, mis suudab kaitsta liitlasi kõigi õhuohtude eest alates droonidest kuni ballistiliste rakettideni. Veenva heidutus- ja kaitsehoiaku jaoks on oluline investeerida ka kaitsetööstusesse, et see suudaks kiiret võimearendust toetada," sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

Peaminister Michal osaleb 7. juulil NATO liidrite õhtusöögil, mida võõrustab Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. 8. juulil toimub Põhja-Atlandi Nõukogu töösessioon, millest võtavad osa peaminister, kaitseminister ja välisminister. Töösessiooni järel toimub NATO peasekretäri Mark Rutte pressikonverents.

7. juuli hommikul külastab peaminister Türgi kaitsetööstusettevõtet Nurol Makina, mis on tarninud Eestile enam kui 200 ratassoomukit. Soomukid on alates eelmisest aastast aktiivses kasutuses kaitseväes ning on osalenud ka õppusel Kevadtorm.

Kaitseminister Hanno Pevkur osaleb 7. juulil NATO tippkohtumise raames toimuval NATO kaitseministrite tööõhtusöögil koos Austraalia, Jaapani, Korea Vabariigi ja Uus-Meremaa esindajatega . Samuti toimub tippkohtumise raames NATO kaitsetööstuse foorum, mis toob kokku liitlasriikide poliitilised juhid, kõrgemad ametnikud ja kaitsetööstuse esindajad. Kaitsetööstuse tootmisvõimekuse suurendamine on üks tippkohtumise põhiteemasid. Foorumil osaleb Eesti delegatsioon eesotsas peaministriga ning esindatud on kolm Eesti ettevõtet: Nortal, DefSecIntel ja CybeXer.

Välisminister Margus Tsahkna kohtub 7. juulil Kuveidi välisministri Sheikh Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah'iga ning osaleb NATO asepeasekretäri Radmila Šekerinska juhitud NATO välisministrite kohtumisel Istanbuli koostööinitsiatiivi partneritega. Samuti osaleb ta NATO välisministrite kohtumisel NATO-Ukraina Nõukogu formaadis koos Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallasega.

Tippkohtumise kava: NATO Summit 2026, 07-Jul-2026 | NATO Event