Eesti, Läti ja Leedu peaministrid: hoiame Rail Balticu valmimist graafikus ja tugevdame julgeolekukoostööd

Hommikul külastasid Kristen Michal, Evika Siliņa ja Inga Ruginienė Rail Balticu Ülemiste terminali ehitust, kus nad said ülevaate projekti edasiminekust. "Eesti edeneb kiiresti. Tahame põhitrassi valmis saada aastaks 2030 ja tagada projektile maksimaalne Euroopa Liidu rahastus. Eesti panustab lisaks Euroopa rahale aktiivselt ka ise, sealhulgas CO₂ kvootide müügist saadud vahenditega. See on investeering, mis tuleb tagasi töökohtade ja majanduskasvuna. Juba ehitusetapis tuleb igast investeeritud eurost viiendik tagasi eelarvesse maksutuluna. Sama oluline on ka see, et Rail Baltic tugevdab meie ühendusi liitlastega ja NATO idatiiva varustamist," ütles Kristen Michal.

Eesti on kindlustanud 2026. aasta alguseks enam kui 60% esimese etapi rahastusest. Ehitustööd käivad üle poole trassi ulatuses. Eesti riiklik raudteeoperaator Elron on käivitanud ka regionaalrongide hanke.

Arutati ka hiljutisi drooniintsidente. "Ohud ei püsi ainult piiride taga. See tähendab, et peame tegutsema koos - rohkem infot jagama, paremini valmis olema ja oma inimestele olukorda rahulikult selgitama. Samuti on oluline tagada meie õhukaitse väljaarendamisele tugev ELi toetus Eastern Flank Watchi algatuse kaudu," rõhutas Eesti peaminister.

Balti peaministrid toonitasid samuti, et hoolimata Lähis-Ida kriisist peab Ukraina toetamine jääma Euroopa tähelepanu keskmesse. "Venemaa on jätkuvalt peamine oht Euroopa julgeolekule nii praegu kui ka pärast sõda. Euroopa Liit peab kasutama ära Ungari suunamuutusest tekkinud positiivse hetke ja langetama vajalikud otsused: võimaldama Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu, liikuma edasi laienemisega, millest võidab kogu Euroopa nii julgeoleku kui majanduse mõttes, ning kiitma heaks järgmise Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. Samuti peame tõsiselt tegelema Venemaa agressioonis osalenud isikute Schengeni alale pääsu takistamisega. See on kasvav risk Euroopa julgeolekule," ütles Kristen Michal.

Kohtumisel arutati ka Lähis-Ida kriisi ja Hormuzi väinas toimuva mõju energiahindadele ja majandusele. Arutelu sel teemal jätkus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri kokku kutsutud videokohtumisel.

Foto: https://flic.kr/s/aHBqjCRiK6