Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat

Statistikaameti värskest ettevõtete infotehnoloogia uuringust selgub, et üha enam Eesti ettevõtteid kasutab igapäevatöös andmeanalüütikat, viimastel andmetel 49% neist. Vähemalt ühte tehisintellekti (AI) tehnoloogiat kasutab 22% ja tasulisi pilveteenuseid 61% ettevõtetest.

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. "Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem," tõdes Pärson.

Olulised allikad andmeanalüütikas on tehingu- ja kliendibaasi andmed, aga laialt kasutatakse ka veebi, sotsiaalmeedia ja riigiasutuste avaandmeid. Andmeanalüütika tarbimine on suurenenud kõigis tegevusalades. Eriti levinud on see finants- ja kindlustustegevuse, energeetikasektori ja veevarustuse ning kunsti ja vaba aja sisustamisega tegelevates ettevõtetes. Samuti on andmeanalüütika kasutamine kasvanud kõigis ettevõtete suurusgruppides: enim keskmistes ja väikestes, alla 50 töötajaga ettevõtetes.

Tehisintellekti kasutamine kasvas mõõdukalt

Vähemalt ühte tehisintellekti (AI) tehnoloogiat kasutab 22% ettevõtetest, mis on 8 protsendipunkti võrra enam kui 2024. aastal. "Kuigi ootused kasvule olid ehk isegi kõrgemad, näitab see siiski selget trendi laialdasema tehisintellekti tarbimise suunas," tõdeb Pärson.

Pärsoni sõnul on tehisintellekti rakendamine muutunud viimastel aastatel ettevõtetele järjest kättesaadavamaks, loomulikumaks ja ka vajalikumaks. "Sealjuures on oluline roll hoogustunud koostööl teadusasutuste ja ettevõtete vahel, mis aitab kiirendada tehisintellektil põhinevate lahenduste arendust ja turule toomist," märkis Pärson.

Tehnoloogiatest kõige levinum on tekstigeneraatori kasutamine, mis loob kirjaliku teksti, suulise kõne või programmeerimiskoodi sellele antud juhise järgi. Seda kasutab 15% ettevõtetest ja tüüpiliseks näiteks on ChatGPT. Tekstikaeve tehnoloogiaid rakendab 12% ettevõtetest. Muude lahenduste kasutus on tagasihoidlikum, näiteks masinõpet tarbib 4% ning autonoomseid robotmasinaid, mis hindavad keskkonda ja teevad selle põhjal iseseisvaid otsuseid, 1% ettevõtteist.

Pärsoni sõnul peitub AI-s veel palju kasutamata võimalusi. "Paljud tehnoloogiad on praegu kasutusel vaid osaliselt ning laiem tarbimine sõltub nii ettevõtete teadlikkusest, oskustest kui ka investeerimisjulgusest," lisas ta.

Tehisintellekti kasutatakse palju müügiks või turunduse edendamiseks. Levinud on ka AI kasutamine administratiivsetes protsessides, mille levinumad näited on virtuaalsed assistendid, häältuvastusel põhinev transkriptsioon dokumentide mustandite loomiseks, masinõppel põhinevad planeerimissüsteemid ja masintõlge. Eesti ettevõtetest 4% on rakendanud tehisintellekti ka tootmisprotsessi edendamiseks.

AI kasutamine on ulatuslikum 250 ja enama töötajaga suurettevõtetes, kus seda rakendab 53% neist. Samas levib tehisintellekt üha enam ka keskmistesse ja väiksematesse ettevõtetesse, alla 50 töötajaga ettevõtteist kasutab AI-tehnoloogiaid viiendik.

Ettevõtted liiguvad üha enam pilvepõhiste lahenduste suunas

Selle aasta uuringu tulemustel kasutab tasulisi pilveteenuseid 61% ettevõtteist. Suurettevõtetes veelgi ulatuslikumalt - pilveteenuseid tarbib neist 94%. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus sageli puudub oma IT-infrastruktuur, on pilveteenuste kasutamine märgatavalt kasvanud.

Pilveteenused on ettevõtete igapäevase IT-taristu keskne osa, mis võimaldavad kasutada arvutitarkvara, salvestusruumi või serverite ressursse interneti kaudu, ilma et neid oleks vaja füüsiliselt hallata. "Pilveteenuseid saab tarbida paindlikult ja kuluefektiivselt. Näiteks saab nende abil vältida suuri esialgseid investeeringuid riistvarasse, makstes kasutuspõhiselt vajalike ressursside eest," kirjeldas Pärson. "Pilveteenused võimaldavad kiiresti juurutada uusi rakendusi, suurendada andmemahte, tugevdada küberturvalisust ja lihtsustada kaugtööd. Värskeid andmeid kokku võttes saame öelda, et ettevõtted peavad neid teemasid olulisteks," lisas ta.

Tasulistest pilveteenustest on ettevõtteis laialdasemalt kasutusel e-posti teenus, kontoritarkvara, failide salvestamise ja säilitamise ning finants- ja raamatupidamistarkvara. Suurtes ettevõtetes on kasvanud ka andmetöötlusplatvormide ning tarkvara turvarakenduste, nagu näiteks viirusetõrje, võrgu juurdepääsukontrollide jms soetamine pilveteenusena.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2025. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid. Uuring viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides samal ajal ja sama metoodika alusel. Eurostat avaldab liikmesriikide andmed aasta lõpus.

Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press[at] stat.ee(press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock