Riik ja Tallinn asusid looma üleriigilist hoonete ligipääsetavuse infoportaali

Uus keskkond hakkab koondama andmeid hoonete, asutuste ja liikumisteede ligipääsetavuse kohta terves Eestis. Nii saab sellest praktiline abivahend nii erivajadustega inimestele, eakatele kui väikelastega peredele, kes saavad selgete ikoonide ja fotode abil veenduda, kas mõnel konkreetsel hoonel on olemas näiteks lift, kaldtee, inva-WC või automaatselt avanevad uksed.

Eestis puudub täna üleriigiline veebikeskkond, kus sisalduks info konkreetsete hoonete ligipääsetavuse kohta. Küll aga on Tallinn koondanud vastava info pealinna kohta LIPS-portaali aadressil lips.tallinn.ee ning nüüd laiendatakse seda JDM-i toel üle-eestiliseks.

LIPS on juba praegu Tallinnas edukas keskkond, koondades ligipääsetavuse info enam kui 3100 hoone kohta. Portaal koosneb viiest moodulist, sisaldades andmeid hoonete, liikumisteede ja teenuste kohta, aga ka videoretki ning ligipääsetavuse juhendmaterjale.

Kasutusel on ühtne ja arusaadav ikoonide süsteem ning põhjalik kontrollküsimustik, mis aitab asutustel ja ettevõtetel oma ligipääsetavust hinnata ja lihtsate vahenditega parandada.

Portaali saavad kõik inimesed kasutada sisse logimata. Samas on loodud võimalus, et nii objektiomanikud kui ka tavakasutajad saavad ise takistustest teada anda või andmeid uuendada, kuid kogu avaldatav info läbib administraatori kontrolli. See tagab andmete usaldusväärsuse ja ajakohasuse.

Süsteem on juba liidestatud Google'i kaardirakendusega ja Tallinna ühistranspordiinfoga ning selle andmeid saavad avaandmetena API-liidese kaudu kasutada ka teised asutused, ettevõtted ning huvilised, näiteks turismi- ja transpordiettevõtted.

Justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsbergi sõnul on tegemist suurepärase näitega, kuidas andmete nutikas kasutus lahendab reaalse ühiskondliku probleemi.

"Andmed on väärtuslik ressurss, eriti kui need aitavad luua kaasavamat ühiskonda ja toetavad võrdsemaid võimalusi kõigile ühiskonnagruppidele. Käesolev projekt on andmepõhise riigijuhtimise musternäidis: võtame olemasoleva, kvaliteetse ja kohalikul tasandil end tõestanud lahenduse, laiendame seda riigiüleselt, taustal kogutud andmed muudame avaandmetena kättesaadavaks, et väärtust saaksid luua ka kõik teised ning läbi selle loome üleriigiliselt väärtust. Usaldusväärne info ligipääsetavuse kohta on otsene panus Eesti ühiskonna arengusse," sõnas Velsberg.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vanemspetsialisti Jako Steini sõnul on LIPS tõestanud end Tallinnas kui ülioluline tööriist, mis annab väga erinevatele sihtrühmadele kindlustunde linnaruumis liikumiseks.

"Me oleme portaali arendanud sooviga, et seda saaks laiendada kõikidesse Eesti piirkondadesse ning meil on hea meel, et Justiits- ja Digiministeerium näeb selle potentsiaali," ütles Stein ja lisas, et üleriigilise süsteemiga saab luua ühtse standardi ligipääsetavuse kirjeldamiseks, mis teeb kõigi Eesti elanike ja ka turistide elu lihtsamaks.

Igas piirkonnas on erivajadustega inimesi, kes vajavad oma liikumise planeerimisel infot ligipääsetavuse kohta. "LIPSi laienemine ei ole abiks mitte ainult piirkonna elanikele, vaid see julgustab kõiki erivajadustega inimesi Eestis rohkem ringi liikuma," märkis Stein. Ta tõi välja, et portaal on abiks ja oluliseks tööriistaks ka omavalitsustele, et analüüsida piirkonna ligipääsetavust ja vastavalt sellele teha arendustöid.

Sel nädalal käivitatud uue arendusprojekti käigus arendatakse olemasoleva LIPS-i baasil välja uus, üleriigilise ja neutraalse domeeni ning sümboolikaga portaal. Tallinna linn piloteerib lahendust koostöös veel vähemalt kahe kohaliku omavalitsusega ja arenduse lähtekood avalikustatakse hiljem e-riigi koodivaramus.

Portaali kaardirakendusel saab otsida konkreetseid objekte ja hooneid või sirvida asutusi kategooriate kaupa. Iga objekti juures on selgete ikoonidega tähistatud ligipääsetavuse tase, näiteks kas sissepääs on takistusteta, kas lift on olemas või kas uksed avanevad automaatselt.

Ligipääsetavuse infosüsteemi laiendamist rahastavad Justiits- ja Digiministeerium Eesti taaste- ja vastupidavuskava vahenditest, mis on suunatud "Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse" reformi elluviimiseks, ning Tallinna linn.

Tööde kogumaht ilma käibemaksuta on 109 280 eurot, millest 86 400 eurot rahastab Justiits- ja Digiministeerium. Arendustööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 2026. aasta 30. märtsiks.