1. Eesti eesmärkidest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel Ankaras 7. ja 8. juulil 2026. a.
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna

Välisminister annab valitsuse liikmetele ülevaate Eesti eesmärkidest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel Ankaras 7. ja 8. juulil 2026. a.

2. Läänemere julgeolekust ja Venemaa varilaevastikust
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna

Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile esitab välisminister ülevaate tegevustest seoses Venemaa varilaevastikuga. Varilaevastiku vastaste tegevuste eesmärk on eemaldada turult võimalikult palju Venemaa energiakandjaid, sh naftat, gaasi, teha varilaevastiku tegevus kallimaks ja ebamugavamaks ning vähendada merel julgeolekuriski ja keskkonnaohtu.

3. Eesti seisukohad sanktsioonipoliitikast
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna

Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile esitab välisminister Eesti seisukohad sanktsioonipoliitikas. Eesti lähtub Venemaa vastases sanktsioonipoliitikas põhimõttest, et jätkuvalt tuleb kehtestada võimalikult suure mõjuga sanktsioone seni, kuni Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu. Selleks tuleb eelkõige kärpida Venemaa energiatulusid ja kehtestada Venemaa energiaekspordile mereteenuste keeld.

Eesti taotleb Euroopa Liidu üleseid sanktsioone, mis on võimalusel koordineeritud G7 riikidega, et nende kohaldavus oleks võimalikult laiaulatuslik. Eesti julgeoleku või huvide kaitseks võib Eesti kehtestada ka riiklikke sanktsioone.

Eesti seisukoht on, et sanktsioonid peavad kehtima kuni Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseni tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja sõjakahjude hüvitamiseni Venemaa poolt.

4. Liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurid) eelnõust
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis

Taristuminister tutvustab liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise seisu. Seaduse muutmise eesmärk on parandada alaealiste liiklejate liiklusohutust kergliikurite ja teiste elektrisõidukite kasutamisel. Alaealised satuvad praegu elektrisõidukitega õnnetustesse märkimisväärselt palju. Probleemiks on nende reguleerimata ligipääs sõidukitele, sealhulgas rendi- ja üürisõidukite teenuse kättesaadavus ning liiklejate teadmiste ja oskuste puudulikkus.

Kuigi rendi- ja üüriteenuse osutajatel on kasutustingimustes kehtestatud vanusepiirang (üldjuhul 18 eluaastat), puudub tõhus kontroll selle järgimise üle. See võimaldab alaealistel kasutada teenust teiste isikute kontode kaudu, samuti ei pruugi teenusepakkuja tuvastada sõiduki rentija vanust. Ka naaberriikide (nt Läti) kogemus on näidanud, et kontrollimatu ligipääs rendi- ja üürisõidukitele (nt pisimopeedid) tõstab oluliselt traagiliste tagajärgedega õnnetuste riski.

5. Perede kindlustunde tegevuskavast
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller

Eestis on viimastel aastatel sündide arv vähenenud ning lapsi saadakse järjest hilisemas eas. Sellel on pikaajaline mõju rahvastiku arengule, majandusele ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kestlikkusele. Samas on üksjagu inimesi, kes lapsi saada soovivad, kuid nende soovi täitumist takistavad erinevad põhjused.

2025. aastal valmis sotsiaalministeeriumi eestvedamisel analüüs "Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs ja ettepanekud", mis annab tervikliku pildi teguritest, mis mõjutavad laste saamist.

Valitsuse liikmetele tutvustatakse analüüsi analüüsi.

6. Kutse- ja oskusseaduse eelnõust
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Valitsuse liikmed arutavad eelnõu, mille eesmärk on uuendada kutse- ja oskussüsteem, lõimides oskuste prognoosimise, kvalifikatsioonid ja kutsete andmise ühtseks tervikuks.

7. IKT reformist
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Valitsuse liikmed arutavad teenuste ja IT-majade reformi.

8. Energeetikast
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Valitsus kinnitas 8. jaanuaril 2026 energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035). Arengukava seab järgmiseks kümneks aastaks sihi suurendada Eesti elektrisüsteemis juhitavate ning tootmisvõimsuste osakaalu ning puhta energia tootmise osakaalu ambitsiooniga tagada aastaks 2035 100% puhta energiaga varustamine. Samuti tuleb arengukava järgi tagada energeetika kriitliste taristute töövõime ja suurendada nende toimekindlust.

Valitsuse liikmed arutavad Eesti energeetikaplaani edenemisest 2026 maikuu seisuga.