10/05/2026 | Press release | Archived content
Siibak viitas uuringutele, mis näitavad, et Eesti lapsed kannatavad veebirakendusi kasutades kahju siiski võrdlemisi harva, kuna oskavad juba riske ära tunda ja neist hoiduda. Kui aga midagi halba juhtub, siis pahatihti kogevad seda need noored, kes on ka päris elus haavatavamad. Seepärast ei saa üle kuidagi tõsiasjast, et noorte säästmisel digimaailmas on väga suur tähtsus headel lähisuhetel: vestlused pereliikmete ja sõpradega aitavad virtuaalmaailma kõrval päris eluga tugevat kontakti hoida.
Eelnev on seda tähtsam, et algoritmid tungivad nii inimsuhetes kui ka ühiskonnas tervikuna üha sügavamale. Kütner tõi välja, et esmalt konkureeris sotsiaalmeedia inimestega tähelepanu pärast, kuid peagi lisandusid sellele polariseerumist võimendavate algoritmide kujundatud infomullid, mis suurendavad ühiskonna tundlikkust. Viimastel aastatel kasutusele tulnud tehisaru võimalused, mis pakuvad muu hulgas justkui inimlikku sõprussuhet, tekitvad omakorda konkurentsi lähisuhete tasandil.
Platvormidisain, mis tekitab sõltuvust
Sotsiaalmeedia sisulooja Anni Rahula toimetab juba aastaid järjepidevalt Instagramis. Kui ta Instagramiga liitus, oli platvormil umbes miljon kasutajat. Nüüdseks on platvormi igapäevaste kasutajate hulk kasvanud sadade miljoniteni ning inimeste tähelepanu köitmiseks lisandub sinna pidevalt uusi funktsioone. Rahula tõdes, et kuigi sotsiaalmeedia on andnud talle töö ning vabaduse teha seda vabalt valitud ajal ja kohas, tunneb temagi, et virtuaalmaailma on lihtne ära kaduda ja et selle vältimine nõuab enesekontrolli. Instagramis leidub ohtralt koolitusmaterjale selle kohta, kuidas inimese tähelepanu kauem köita. Ka isetehtud videote puhul on olemas andmed, mitmendal sekundil vaataja tähelepanu kadus. Kõiki neid soovitused ja teadmised on loodud töötama selle heaks, et luua tõeline tähelepanulõks.
Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Kadri-Liis Laas tõdes, et sotsiaalmeediahiiud on investeerinud sõltuvuskäitumiseni viiva platvormide loomisse tohutuid ressursse. Selles olukorras on äärmiselt ebaõiglane jätta vastutus sõltuvuse tekkimise eest lõpuks üksnes noorele, kelle enesekontroll on niigi alles kujunemisjärgus.
Sedasama peab Andra Siibaku sõnul silmas ka septembrikuus peaministri kutsel kogunenud noorte sotsiaalmeedia mõjude ja vaimse tervise nõukoda, mille ülesanne on leida sotsiaalmeedia kahjuliku mõju vähendamise viise. Siibaku sõnul pole sotsiaalmeedia ise ei halb, hea ega paraku ka mitte neutraalne, sest lähtub otseselt platvormide ärimudelitest. Seepärast ei piisa probleemi lahendamisel üksnes kasutajate vanusepiirangust, vaid ennekõike on vaja saada päitsed pähe platvormidele, et need hakkaksid arvestama kasutajate heaolu ja privaatsusega. Paraku on USA-s poliitiline ja ärivõim nii tihedalt põimunud, et muudatused ei tule sugugi lihtsalt. Seda enam tuleb eri riikidel Siibaku sõnul ühise rindena survet edasi avaldada.
Vaata arutelu täismahus järele UTTV veebilehel