Minister Pakosta debatis Microsoftiga: me vajame tagausteta tehisaru ja pöörame tähelepanu, kellega suurkorporatsioonid õhtustavad

Ministri sõnul on Eestil avalikus sektoris ligi 200 tehisaru kasutusjuhtu, kuid nendega ei ole täna veel võimalik töödelda riigi ja kodanike tundlikke andmeid.

"Meil ei ole täna suveräänset tehisaru mudelit, mille puhul saaksime olla absoluutselt kindlad, et sinna sisestatud andmetel puudub igasugune tagauks - isegi siis, kui mõne riigi president vastupidist väidaks," sõnas Pakosta.

"See ongi see, mida me peame silmas suveräänse digilahenduse all: meil peab tekkima täielik, absoluutselt täielik kontroll oma andmete üle. Hetkel meil sellist eestikeelset tehisaru pole, millega saaksime täiesti turvaliselt toimetada," lisas minister.

Pakosta tõi debatis Microsofti esindajaga Ukrainas Ja Baltimaades Leonid Polupaniga teravalt välja geopoliitilise mõõtme ja partnerite valiku.

"Meil on siin laval kolm mängijat: Ukraina, Microsoft ja Eesti. Me teeme Ukrainaga täielikku koostööd, aga Microsofti puhul me vaatame ka seda, kes käib teatud pealinnades teatud õhtusöökidel," sõnas Pakosta.

Lahendusena näeb minister Euroopa-sisest koostööd, et luua oma, Euroopa-põhine ja kontrollitav tehisaru lahendus.

"Peame läbirääkimisi mitme Euroopa Liidu riigiga - oleme kokku leppinud Poola, Leedu ja Lätiga ning räägime ka Prantsusmaa ja Soomega - et valmistada ette tehisaru gigavabriku rajamist," selgitas Pakosta. "Eesmärk on luua rohkem Euroopa-põhiseid tehisaru lahendusi, kuhu kolmandatel riikidel pole võimalik sekkuda."

Minister rõhutas, et Eesti digiriigi edu on alati põhinenud erapartnerlustel, kuid seda väga selgete reeglite alusel.

"Esimene reegel on see, et kunagi ei tohi sõltuda ühestainsast ettevõttest," ütles Pakosta. "Alati tuleb arendada nii, et ühe teenuse sees on mitu ettevõtet, sest kui üks astub välja või sellega juhtub midagi, saavad teised üle võtta."

Minister tõi esile ka Ukraina sõjast saadud õppetunnid. "Me liigume oma digiriigiga üliturvalise pilve ja operatiivsete andmesaatkondade suunas," rääkis Pakosta.

Vajadust muutuseks ilmestas minister taristu füüsilise haavatavusega: "Kogu Eesti digiriik asub andmekeskustes, mille "mahavõtmine" maksaks hästi tehes miljon eurot, ja kui teha seda nii, nagu venelased tavaliselt teevad, siis võib-olla natuke rohkem. See on liiga lihtne ja odav."

Just sel põhjusel on eesti alustanud tegevusi, et pilvteenuste ja andmesaatkondade abil ei oleks turvatud mitte üksnes andmeid vaid ka neid andmeid kasutavad e-teenused ja üldisemalt kogu Eesti digiriik.

Debatis osalenud Microsofti Ukraina ja Balti riikide juht Leonid Polupan tõi esile Ukraina vaate, rõhutades samuti, et suveräänsus ei tähenda andmete füüsilist asukohta. "Ainus asi, mis aitas Ukrainal vastu panna massiivsetele küberrünnakutele, mis algasid juba aastaid varem, oli avalik pilv. See pani meid ümber mõtestama, mida suveräänsus tähendab," sõnas Polupan.

"Suveräänsus ei ole see, kus andmed geograafiliselt asuvad, sest meil on väga palju juhtumeid, kus andmekeskused hävitati füüsiliselt. Ainus, mis hoidis meid töös, oli andmete pilve viimine," selgitas ta. "Küsimus pole selles, kus andmed asuvad, vaid kellel on neile ligipääs, kuidas need on krüpteeritud ja kes neid tegelikult kontrollib. See on miski, mille peavad kõik valitsused, sealhulgas Eesti, uuesti läbi mõtlema."

Telia Digital Hubil selguvad täna õhtul Eesti parim IT-juht ning parim era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekt.