Veebruari eelarvepuudujääk ulatus 0,5 protsendini SKPst

Veebruari lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 232 miljoni euroni ehk 0,5 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta alguse puudujääk on tingitud eelmise aastaga vähenenud maksutuludest ning kulude kasvust peamiselt riigikaitse valdkonnas. Geopoliitilisest ebakindlusest tulenev tarbimise pidurdumine võib lähikuudel mõjutada ka maksulaekumiste dünaamikat.

Valitsussektori eelarvepuudujääk koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli veebruari lõpuks 30 miljonit eurot, Tervisekassa osa sellest 14 miljonit. Töötukassa 16 miljoni eurone puudujääk on ootuspärane, kuna käesoleval aastal kaob keskvalitsusest makstav töötutoetus ja asendub nende enda makstava baasmääras hüvitisega. Töötutoetuse reform tekitab ajutiselt puudujäägi, kuid järgmistel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu olukord on hea: registreeritud töötus oli 6,5 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem.

Kohalike omavalitsuste eelarve seis oli veebruari lõpus tasakaalus, mis on 6 miljonit eurot parem seis kui aasta varem. Aasta kokkuvõttes ootame samuti eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemat puudujääki.

Keskvalitsuse puudujääk ulatus veebruari lõpuks 203 miljoni euroni, mis eelneva aastaga võrreldes on 262 miljoni võrra suurem. Selle põhjuseks on nii maksutulude kui ka mittemaksuliste tulude vähenemine ning kulude kasv. Käesoleval aastal prognoosime kaitsekulude suurenedes puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.

Maksulaekumine pöördus veebruaris kasvule

2026. aasta veebruaris tasuti riigieelarvesse 1,18 miljardit eurot makse, mis on 7,2 protsenti rohkem kui 2025. aastal. Maksutulu mõjutasid peamiselt palgakasv, maksuvaba tulu kasutamine, veebruaris stabiilsena püsinud majandususaldus ning energiatarbimist soodustanud külmad talveilmad.

Palgad kasvasid veebruaris 4,8 protsenti, sealhulgas püsis töökohtade arv samal tasemel eelmise aastaga. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude - sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu - laekumist. Viimast mõjutab ka aasta algusest rakendunud ühetaoline maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.

Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks suurenes veebruaris kolmandiku võrreldes eelmise aastaga. Suurima panuse andsid kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side, kaubandus ning energeetikasektor.

Geopoliitilised pinged mõjutavad tarbimist

Majandususaldus püsis veebruaris jaanuari taseme lähedal, kuid märtsis nõrgenes kindlustunde indikaator kõikides sektorites geopoliitilise pingete tõttu. See võib lähikuudel maksulaekumisi mõjutada, kuna suurenenud ebakindlus pidurdab eratarbimist ja soodustab säästmist. Samal ajal toetab paljude elanike sissetulekuid ühtse maksuvaba tulu kehtestamine, mis võib mõju osaliselt tasakaalustada.

Sarnaselt jaanuarile mõjutasid käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus- ja energeetikasektor, kuid veebruaris toetas tasumist laiapõhjaliselt ka ehitussektor. Energeetikas soodustasid müüki ja käibemaksu tasumist erakordselt külm talvekuu ning kõrge elektri börsihind. Tegemist oli ajutise mõjuga, mis piirdus aasta algusega ega avaldu enam märtsis. Jaekaubanduses toetasid kasvu mootorsõidukite müügi elavnemine ja jaekettide käive. Samal ajal pidurdas kasvu puidutöötlemissektor kui eksportiv tegevusala.

Maksutulu kasvu toetas ka piiriülene e-kaubandus, millelt laekuv käibemaks suurenes aastaga ligikaudu kolmandiku võrra. Selle osakaal käibemaksutulus püsis sarnaselt mullusega 3 protsendi juures. Impordilt tasutud käibemaks kasvas veebruaris enam kui neljandiku võrra, eeskätt erasektori impordi suurenemise tõttu, viidates impordiaktiivsuse kasvule.

Tugev kütusemüük

Kütuseaktsiisi laekumist mõjutab eelkõige kütuse hinnadünaamika, mida kujundavad nii aktsiisimäärad, nafta maailmaturu hinnad, turukonkurents kui ka ilmastikuolud.

Veebruaris soodustasid tarbimist eeskätt madalad hinnad ja külm ilm. Diislikütuse hind oli 9 protsenti ning bensiini hind 12 protsenti madalam kui aasta varem. Mootorikütuse jae- ja hulgimüük kasvasid vastavalt 7,4 protsenti ja 28,4 protsenti.

Jaemüük suurenes mahult kõigis maakondades ning veidi enam neis, mida läbib Via Baltica. See viitab nii üldisele tarbimise kasvule kui ka piirikaubanduse mõjule. Kõrgemate hindade mõjul võib kütuseaktsiisi laekumine lähikuudel väheneda.

Taastuv sõiduautode turg

Mootorsõidukite registreerimistasu on käesoleva aasta esimese kahe kuuga laekunud 11 miljonit eurot. Sõidukiturg on taastumas, kuid esmaregistreerimiste arv püsib endiselt alla varasema keskmise taseme.

Mittemaksulisi tulusid laekus 209 miljonit eurot, mis on 14 miljonit eurot vähem kui aasta varem, peamiselt väiksema CO2 kvooditulu tõttu.

Riigieelarve kuludest täidetud 14,2 protsenti

Riigieelarve kogukulud kasvasid veebruaris aastases võrdluses 13,6 protsenti - 1,28 miljardilt 1,46 miljardi euroni. Pea kõikides kululiikides on maht kasvanud, kuid vähenenud on intressikulud ning investeeringud.

Eelmise aastaga veebruariga võrreldes on majandamiskulud kasvanud 30,2 protsenti kaitseotstarbelise erivarustuse soetuste tõttu. Investeeringute madal tase aasta alguses on tavapärane ning kulude maht võib kuude lõikes oluliselt kõikuda tulenevalt hangete realiseerimise hetkest. Finantskulud, sh intressikulud vähenesid 8,5 protsenti madalama võlataseme tõttu. Sotsiaaltoetused kasvasid ligikaudu 5,2 protsenti, sealhulgas pensionikulud 5,8 protsenti. Riigieelarve kulude kasvu on toetanud ka tööjõukulud, tulenevalt riigieelarves kokkulepitud palgafondi kasvust ning edasiantud maksutuludest. 

ANNA-LIISA VILLMANN

kommunikatsiooniosakond