Valitsuse 02.07.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse Päästeameti ja Häirekeskuse ülesandeid, et tagada hädaabi parem toimimine ning selgem õiguslik raamistik nii Eestis kui rahvusvahelisel päästetööl.

Üks olulisemaid muudatusi puudutab pahatahtlikke või häirivaid hädaabikõnesid. Häirekeskusele antakse võimalus määrata sellistele ühendustele ooteaeg, kui need ohustavad hädaabiteadete menetlemist ja takistavad tegelike abivajajate kõnede vastuvõtmist. Samuti luuakse karistusseadustikku uus väärteokoosseis, mille alusel saab inimest vastutusele võtta Häirekeskuse töö häirimise eest.

Teiseks täpsustatakse Päästeameti rolli kiirabi abistamisel. Eelnõuga antakse Päästeametile selge õiguslik alus aidata kiirabibrigaadi olukordades, kus patsiendini jõudmiseks on vaja avada uks või värav või eemaldada muu takistus, vajadusel ka vahetut sundi kasutades.

Lisaks ajakohastatakse rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise reegleid. Täpsustatakse päästjate ja demineerijate välismissioonidel osalemise õiguslikke aluseid, sotsiaalseid tagatisi ning kiireloomulise piiriülese koostöö korda, sealhulgas päästealase humanitaarabi andmist.

2. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga vähendatakse oluliselt ettevõtjate kestlikkusaruandluse kohustust. Edaspidi peavad kestlikkusaruande esitama ainult väga suured äriühingud, kelle eelmise aasta müügitulu oli üle 450 miljoni euro ja kellel oli majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1000 töötaja. Eestis puudutab see hinnanguliselt umbes 10 raamatupidamiskohustuslast.

Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta aruandluskohustus proportsionaalsemaks. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad soovi korral kestlikkusaruandeid jätkuvalt koostada vabatahtliku standardi alusel. Samuti kaitstakse suurte kestlikkusaruandjate väärtusahelasse kuuluvaid väiksemaid ettevõtjaid liigse aruandluskoormuse eest: kuni 1000 töötajaga ettevõtjalt saab küsida üksnes vabatahtliku kestlikkusstandardi kohast teavet.

Kohustusest vabanevate ettevõtjate jaoks võib aruandlus- ja audiitorkontrollikulu vähenemine anda kuni 30 miljoni euro suuruse koondmõju, kuigi tegelik sääst võib olla väiksem, kui osa ettevõtjaid jätkab aruandlust vabatahtlikult.

Lisaks täpsustatakse kestlikkusaruande auditeerimise reegleid. Edaspidi saab kestlikkusvandeaudiitor olla ainult inimene, kellel on ka finantsvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsseisundi ja riskidega, soovitakse sellega tagada audiitorkontrolli parem kvaliteet.

3. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärk on vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Muudatustega laiendatakse kaugmüügi erikorra (OSS) kasutamise võimalust, nii et ettevõtja saab teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksukohustuse täita oma asukohariigi kaudu ega pea end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima.

Alates 2028. aasta 1. juulist saab erikorda kasutada laiemalt kaupade müügil teise liikmesriigi tarbijatele, näiteks kaupade müügil messidel, näitustel ja turgudel, paigaldatava või kokkupandava kauba müügil ning vee- ja õhusõiduki pardal toimuval müügil. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist laieneb erikord ka võrgu kaudu edastatavale maagaasile ning elektri-, soojus- ja jahutusenergiale.

Samuti muudetakse platvormiteenuste käibemaksureegleid. Internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutamise kohaks saab edaspidi põhitehingu käibe tekkimise koht. Näiteks majutust vahendava platvormi teenus maksustatakse edaspidi majutusteenuse osutamise riigis, mitte kliendi asukohariigis.

Lisaks kaotatakse võimalus kasutada kalendrikuust pikemat käibemaksu maksustamisperioodi ning tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär 10 eurolt 21 eurole.

4. Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (942 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Algatajad soovivad siduda Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulude väljamaksmise kuludokumentidega, et muuta esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele läbipaistvaks ja aidata kaasa ühiskonna sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras.
Justiits- ja Digiministeerium ning Rahandusministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõu toob ametiasutustele ja Riigikantseleile kaasa täiendava menetlus- ja töökoormuse, lisaks kehtib alates 2023. a Vabariigi Valitsuse liikmete palgamäära indekseerimise erisus, millest tulenevalt on valitsuse liikmete iga-aastast palgatõusu juba vähendatud.

5. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 "Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmise eesmärk on korrastada, kaasajastada ja täpsustada Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) põhimääruses kehtestatud tegevusalad, õigused ja kohustused. Samuti on täpsustatud RMK juhtimisorganite ja auditikomitee töökorraldust ja ülesandeid. Eelnõuga ajakohastatakse ja täiendatakse RMK põhimääruse vara kasutusse andmise, võõrandamise ja omandamisega seonduvat regulatsiooni ning korrastatakse põhimäärust õigusselguse tagamise aspektist.

6. Taotluse esitamine Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustiku DiSSCo ERIC asutamiseks ja riigi liikmeõiguste teostaja määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga antakse haridus- ja teadusministrile volitus esitada Eesti nimel taotlus Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustiku DiSSCo ERIC asutamiseks. Samuti määratakse Eesti liikmeõiguste teostajaks Haridus- ja Teadusministeerium.

DiSSCo ERIC on Euroopa teadustaristu, mille eesmärk on ühendada loodusteaduslikud kollektsioonid ühtsesse digitaalsesse süsteemi. See muudab näiteks ülikoolide, muuseumide ja teaduskogude andmed standardiseerituks, masinloetavaks ja paremini kättesaadavaks. Praegu on sellised andmed sageli killustunud ja raskesti võrreldavad, mis piirab nende kasutamist teaduses, innovatsioonis ja poliitikakujundamises.

Eesti osalemine toetab eelkõige kliima- ja elurikkuse valdkonna teaduspõhiseid otsuseid, parandab Eesti teadlaste ligipääsu Euroopa andmeressurssidele ning tugevdab rahvusvahelist teaduskoostööd. Kasu saavad teadusasutused, muuseumid, riigiasutused ning kaudselt ka ettevõtted, näiteks biotehnoloogia ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas.

Liikmesusega kaasneb Eestile iga-aastane liikmemaks, mille suurus on hinnanguliselt 55 000-59 000 eurot aastas ja mis kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eesti riiklikuks koostöökeskuseks on kavandatud NATARC teadustaristu konsortsium. Pärast Euroopa Komisjoni otsuse jõustumist saab Eestist DiSSCo ERICu asutajaliige.

7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

8. Eesti kodakondsuse andmine (37 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 37 isikule naturalisatsiooni korras.

9. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

10. 2026. aasta ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu Eesti riigikõne põhiseisukohad
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab protokollilise otsusega heakskiitmiseks põhiseisukohad, mis on aluseks Eesti riigikõne koostamisel ÜRO Peaassamblee 81. istungi kõrgetasemelisel nädalal ÜRO peakorteris New Yorgis (22.-25. september 2026). Keskne tees on: "Julgeolekukeskkond on muutumas üha ettearvamatumaks ja surve rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevale maailmakorrale on erakordselt suur. Samas on Eesti kui väikeriigi eluline huvi hoida rahvusvahelist õiguskorda, ÜRO ja ÜRO harta põhimõtete keskset rolli selles ning tagada selle olulisus ka edaspidi. Sama huvi on ka suuremal osal ÜRO liikmesriikidel. Seega lasub meil kõigil ka ühine vastutus sellesse panustada, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu ning toetades rahvusvahelist õigust."